Tuuli Põhjakas: vajalik puhkus «tavalisest»

Tuuli Põhjakas Foto: Mihkel Maripuu

Stephen King avaldas mõnda aega tagasi Twitteris, veel koroonakriisi keskmes, et ta ei sooviks praegu midagi enamat kui minna kinno, süüa plaksumaisi, juua pisut liisunud limonaadi ning vaadata kolmandast reast põnevusfilmi või tobedat komöödiat.

Nüüd, kui kinod on nii Eestis kui ka mujal maailmas hakanud end vaikselt uuesti avama, ei näitagi nad eriti muud kui põnevikke, trillereid ja tobedaid komöödiad. Kuid miks peaksid kinod näitama hoopis kosutavat huumorit, selle asemel et pakkuda odavat meelelahutust, labast põnevust ja täiendavat ärevust?

Olen viimase paari nädala jooksul mitmel korral suurest igatsusest kinno sattunud, aga neis mulle nii tuttavates kohtades haigutab vaikus, saalid on inimtühjad ja meelelahutus masendava kvaliteediga, võimendades veelgi seda rahutuks tegevat sotsiaalset olukorda ning hirmu. Kõik need ärevad trillerid aina süvenevast agressiivsusest ja vägivallast on praegu vaid meeldetuletus, et selles muutunud ja alarmeerivas tegelikkuses, mida me parasjagu läbi elame, pole midagi eriti naljakat. Seda enam, et augustikuu on kaasa toonud uue laine ohu.