Kui Cédric Énard eelmise aasta detsembris Eesti meeste võrkpallikoondise uue peatreenerina välja kuulutati sõnas prantslane, et tema põhiliseks eesmärgiks on hea esinemine 2021. aasta kodusel EM-valikturniiril. Selleks lootis ta põhja laduma hakata tänavu ning mingil määral ta seda ka teha sai…
Paraku vajutasid koroonaviirus, vigastused ning hoolealuste (elu)valikud tema plaanidele tugeva pitseri. Esiteks jäi maailmas möllava koroona tõttu ära suve esimesse poolde planeeritud Euroopa Kuldliiga, mistõttu pidi koondis tänavu piirduma vaid sõpruskohtumistega. Ent neistki ahvatlevaim, duell valitsevate maailmameistrite poolakatega, kadus samamoodi viimasel hetkel koroonaigavikku.
Lisaks tuli Énardil mängida sootuks teistsuguste kaartidega, kui esiti loodetud. Kes jäi eemale vigastuse tõttu (Hindrek Pulk – õlg, Renee Teppan – õlg), kes küsis suve aegsasti pere tõttu vabaks (Ardo Kreek), kes pidi minema ajateenistusse (Märt Tammearu, Renet Vanker), kes sai laagris vigastada (Andrus Raadik), kes sai kaksikute isaks (Kert Toobal), kes loobus ise (Keith Pupart) ning kes pidi poole pealt siirduma klubi juurde (Robert Täht ja Timo Tammemaa).