Juhtkiri: doominoefekt erakonnamaastikul

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Erakonnad üritavad suurendada valijatebaasi
• Isamaa valijad on mõõdukalt konservatiivsete vaadetega
• Valimisvõitluses ei maksa unustada rohelisi

Eesti erakonnamaastikul on alanud vägede ümber­grupeerumine. Eile teatasid Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond, et nende ühiserakonna nimeks saab Tuleviku Eesti Erakond ehk TULE.

Kaks nädalat tagasi pungus Eesti poliitmaastikule Isamaa siseliikumine Parempoolsed. Protsessi algatas kuu aega tagasi EKRE oma juhivahetusega ja lubadusega muutuda retoorikas mõõdukamaks. Kõigil on eesmärk suurendada oma valijatebaasi.

Tänases lehes on intervjuu Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedriga Parempoolsete rollist Isamaa erakonnas, samuti politoloog Martin Möldri ­analüüs sellest, millises maailmavaatelises sektoris asuvad Isamaa valijad ja mida erakond sellest peaks järeldama oma poliitilise suuna valikul.

Mölder kasutab tuntud raamistikku, kus ühel teljel vastanduvad liberaalid, kes seisavad kõigi vähemuste võrdsete õiguste eest, ja konservatiivid, kes pooldavad traditsioonilisi moraaliväärtusi; ning teisel teljel vastanduvad vasakpoolsed, kes pooldavad riigi sekkumist majandusse, ja parempoolsed, kes väärtustavad üksikisiku vabadust ise toimida.

Möldri hinnangul on Isamaa valijad mõõdukalt konservatiivsete vaadetega ja erakond peaks jääma truuks konservatiivsusele, kui ei taha neid kaotada. See on võtmeküsimus Parempoolsetele, kelle programmilised seisukohad sobivad hästi tüüpilisele Reformierakonna ja osale Eesti 200 valijaist. Kui neil on jõudu ja Reformierakonnast haihtunud reformimeelsust, võivad nad selles valijasektoris edukaks osutuda. Jääb vaid oodata, kuidas mõjutab Parempoolsete esiletõus Reformierakonna ja Eesti 200 positsiooni.

Teisalt tunneb Isamaa kuklas hingamas Martin Helme juhitud EKREt, kes on omakorda lubanud nihkuda mõõdukama konservatiivsuse poole ja ähvardaks endale haarata Isamaa valijaid, iseäranis siis, kui Isamaa nihkub oma praeguselt positsioonilt liberaalsemale poole.

Võitluses valijate poolehoiu eest ei maksa unustada ka rohelisi. Kui Euroopas on rohelised saavutanud suurt edu, siis Eestis mitte.

JUHTmõte

Isamaa erakonnas algavad ilmselt juba varsti põhimõttelised vaidlused. Parempoolsetel on suured ambitsioonid, mis võivad lõppeda ka erakonna ülevõtmisega.

Samas pole kahtlust, et Eestis on arvestatav hulk rohelise maailmavaatega valijaid, mõeldagu kasvõi neile, kes muretsevad lageraiete või Rail Balticu trassi mõju pärast loodusele, aga ka tajuvad vajadust üle minna rohemajandusele. See valijaskond pole muudelt vaadetelt tingimata ühtne.

Kui Euroopas valivad rohelisi vasakpoolsete ja liberaalsete vaadetega inimesed, siis Eesti rohelisele valijaskonnale on punaroheline kombinatsioon ilmselt vastukarva, mida näitab Eestimaa Roheliste erakonna marginaalsus. Kui TULE suudab usutaval viisil pakkuda rohelist programmi konservatiivsema maailmavaatega n-ö sinirohelistele valijatele, siis võiks tal olla isegi arvestatav edu, seda enam, et kaks praegust konservatiivset erakonda on suhteliselt nõrga rohelise sõnumiga.

Mis puudutab aga Isamaa olemust ja nägu, algavad ilmselt üsna ­varsti põhimõttelised vaidlused erakonna sees. Parempoolsetel on suured ambitsioonid, mis võivad lõppeda ka erakonna ülevõtmisega. Ei ole sugugi teada, kui suur osa Isamaa traditsioonilistest valijatest selle sammuga ­kaasa tuleb. Igal juhul toimuvad Eesti poliit­maastikul nihked, millest võib kasu lõigata ka EKRE, kui ta laieneb Isamaast vabanevasse nišši ja suudab hakata kõnetama sinirohelisi valijaid.