Keskkonnaamet: ära levita jõevähile ohtlikke haigusi ja võõrliike

Jõevähid mõrras. Foto: Aimar Rakko

Keskkonnaamet palub augusti lõpuni kestval vähipüügi hooajal desinfitseerida püügivahendeid ja jätta püütud isendid ümberasustamata, et vältida jõevähile ohtlike haiguste ja võõrliikide levitamist.

«Viimase 150 aasta jooksul on jõevähi seisund mitmel pool Euroopas drastiliselt halvenenud. Selle põhjusteks peetakse nii vähikatku kui ka jõevähki tema elupaigast välja tõrjuvate võõrliikide levitamist,» sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko pressiesindaja teatel.

Lihtsaim viis haiguste nagu vähikatk ja lapihaigus leviku tõkestamiseks on jätta püügivahendid pärast kasutamist lahtivõetuna päevaks päikese kätte. Kuna vihmase ilmaga haigus ei hävi, võib lahti võetud püünised ka tavapärase desoainega üle pritsida. Vähi võõrliikide leviku, aga ka vähihaiguste leviku tõkestamiseks ei tohi püütud isendeid ümber asustada.

Erinevalt näiteks Skandinaaviamaadest suudeti Eesti veekogud pikka aega hoida võõrliikidest vabad. Seda kuni 2008. aastani, kui esimest korda leiti Eesti veekogudest signaalvähk. «Hiljem on võõrliikidest meie vetesse levinud veel ogapõskne vähk ja marmorvähk. Võõrliigid on suureks ohuks siinsele jõevähile, kuna võtavad üle jõevähi elupaigad ja levitavad vähikatku,» sõnas Rakko. Vähi võõrliike endid vähikatk ei ohusta.

Kui katkulaine üle elanud veekogusse saab asurkonna taastamiseks jõevähki taas asustada, siis vähi võõrliikide hõivatud veekogusse pole jõevähi asustamisel enam mõtet. Sobivad elupaigad on seal juba hõivatud ning võitluses agressiivsema käitumisega võõrliikidega jääb jõevähk neile alla.

Jõevähi püügiks vajaliku kalastuskaardi saab osta veebiaadressilt www.pilet.ee . Taotluse võib saata keskkonnaametile posti või e-postiga [e-mail] . Kohapeal taotluse esitamiseks tuleb see kokku leppida vee-elustiku spetsialistiga. Püügiloa ehk kalastuskaardi taotlemise kohta leiab rohkem teavet Keskkonnaameti kodulehel.

Eestis elab jõevähk pea 300 veekogus, neist umbes neljandikus keskmise kuni suure arvukusega.

Vähirikkamad veekogud asuvad peamiselt Saaremaal ja Lõuna-Eestis. Varem oli palju jõevähke ka Hiiumaal, kuid eelnevate aastate põuad on sealset asurkonda tugevalt räsinud. Seetõttu pole praegu Hiiumaal vähipüük lubatud.

Jõevähkide massilist hukkumist põhjustavat vähikatku on aegade jooksul Eesti veekogudes esinenud korduvalt. Kui aga varem vähirikkas veekogus on vähk ühtäkki kadunud, ei saa tagantjärele võimalikku vähikatku enam tuvastada.