Eesti mesi saab oma DNA-testi

Mulgi-Mõisa mesi. Foto: Jorma Õigus

Eesti mesinikud ja geeniteadlased on alustanud mee päritolu ja ehtsust kinnitava testi loomist, et vähendada valdkonnas levivat petturlust ning tagada tarbijale kvaliteetne Eesti toode. Selleks hakatakse analüüsima Eesti mee DNA-d.

Mett võetakse enamasti paar korda suve jooksul ning tänavune värske mesi on juba tarbijale kättesaadav. Siiani ei ole olnud kasutusel ühtegi usaldusväärset meetodit, mille abil Eesti mee ehtsust ja päritolu kontrollida. See on soodustanud ka petturlust, kuna võltsimise korral on vahelejäämise risk minimaalne.

Eesti juhtiv meetootja Muhe Mesi OÜ ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (Tervise-TAK) alustavad mee koostist, päritolu ja ehtsust tuvastava DNA-põhise meetodi loomist. Kui meditsiinis on DNA analüüsid laialdaselt kasutuses, siis toiduainetööstuses on see suhteliselt uudne meetod.

Muhe Mesi OÜ esindaja Mart Kullamaa edastas pressiteate vahendusel antud hinnangus, et on vajalik võtta kasutusele nüüdisaegseid lahendusi, mis tagaksid ausa konkurentsi ja kaubasegmendi usaldusväärsuse tarbijate silmis. «Tervise-TAK-il on märkimisväärne kogemus DNA sekveneerimisel tervise valdkonnas. See on ülekantav ka toiduainetööstusesse. Koos Saksamaa juhtiva toidulabori QSI-ga on Eesti laboril suurepärane võimalus saavutada selles probleemistikus erakordne läbimurre,» tõdes Kullamaa.

Meeproovide kogumine

Teadlased on juba alustanud Eesti mesinikelt meeproovide kogumist erinevatest maakondadest üle Eesti. Proovide põhjal luuakse Eesti mett kirjeldav DNA-andmebaas, mis on abiks uudse DNA-põhise meetodi väljatöötamisel.

Tervise-TAK-i laboris kasutatakse mee DNA analüüsiks kõige uuemat DNA analüüsi tehnoloogiat. Meeproovi DNA järjestamisel saadavatest kümnetest miljonitest DNA järjestustest otsivad teadlased bioinformaatilisi meetodeid kasutades erinevate korjetaimede, putukate (sh mesilaste) või patogeenide DNA jälgi. Analüüsi tulemusel koostatakse nn mee DNA pass.

«Mee DNA abil saab suhteliselt täpselt määrata, mis liiki taimedelt on mesilane nektari või õietolmu korjanud. Mees sisalduvad taimede ja putukate DNA jäljed peegeldavad omakorda mee geograafilist päritolu. Eesti mees on näha Eestis kasvavate taimede DNA-d ja Eestile omast DNA profiili. Näiteks Ukraina või Hiina päritolu mee DNA profiil erineb oluliselt Eesti omast. Mee DNA põhjal tuvastatavad bakterid, viirused ja seened peegeldavad mesilaste ja taru tervislikku seisundit ning seeläbi ka meeohutust. On näidatud, et isegi mesikastet tootvate putukate ja taimeviiruste DNA jäljed on meest tuvastatavad,» rääkis Tervise-TAK-i toiduvaldkonna projektijuht Kairi Raime.

Tervise-TAK-i täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov kinnitas, et neile teadaolevalt ei ole siiani ühtegi toiduainet, mille päritolu sellise DNA analüüsiga määratakse. «Toidus olevaid taimeliike ja baktereid tuvastatakse laboris küll PCR-meetodiga, kuid selline analüüs on piiratud. Seevastu DNA sekveneerimine võimaldab määrata kogu toiduaines oleva DNA. Kui ainuüksi kümme DNA järjestust miljonist on pärit taimelt, mida Eestis ei kasva ega ole usaldusväärsetest kohalikest meeproovidest leitud, siis jäävad võltsijad vahele. Geograafiliselt võõraste taimede DNA-d ei ole võimalik mee DNA segus peita ning see paljastabki tulevikus võltsimise,» tõi Krjutškov välja uudse lähenemise eelise. 

Muhe Mesi OÜ ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS-i koostööprojekti toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16.2 raames. Lisaks kaasatakse mee DNA arendustegevusse Tartu Ülikooli bioinformaatika ja botaanika teadlasi ning Eesti Maaülikooli kompetentsi.