Väga-väga halb päev ühe mehe elus

Maanteeraevu all kannatav Russell Crowe. Foto: Kaader filmist

Kas teate neid filme, mille sünopsis kõlab kahtlaselt, kuid tegelikult on tegemist suurepärase filmiga? Kaks lühikest kasvu meest ronivad mäe otsa, et hävitada sõrmust, või natuke lihtsameelne mees satub kuuekümnendatel Ameerika ajalugu suuresti mõjutanud sündmuste keskele? Jah? See film ei ole üks neist. See on film mehest, kes satub liiklusummikus sellisesse raevuhoogu, et otsustab selle eest süütule inimesele kätte maksta.

Hommikul poega kooli sõidutades satub üksikema Ra­chel (Caren Pistorius, kes muide näeb liialt noor välja, et peaaegu teismelise poja ema olla) sõnavahetusse vaimselt ebastabiilse mehega (Russell Crowe), kes ei võta just kergelt seda, kui keegi talle liikluses signaali laseb. Püüdes liiklusummikus mehest mööda pääseda, «provotseerib» naine teda sedavõrd, et üsna tavapärasest liiklussituatsioonist saab vägivaldne ja kiretu kassi ja hiire mäng.

Triller «Pidurdamatu» saab üsna tugeva alguse, kui dokumentaalkaadritesse jäädvustatud vägivald ja raev paari minuti jooksul ebamääraste stressile ja vihale osutavate kommentaaridega vaataja mälusoppidesse sumbub. Sealt edasi aga... saab kogu filmist segadus, mille kandev jõud on äärmuslik naistevastane vägivald ja politseijõudude suutmatus sellele reageerida, jättes mulje, nagu osa naisi suisa vääriks sellist kohtlemist, sest nad on ise selles süüdi.

Mees ei varjagi, et tema eesmärk on võtta enda kanda märtriroll võitluses nördinud naisterahvaste vastu, kes ei suuda leppida sellega, et meestel on õigus öelda, kuidas nad peaksid käituma. Ta lausa tahab kehastada paljude natuke kahtlaste ja represseeritud meeste ülimat ideaali: näidata naisele koht kätte ning võib-olla päästa sellega valla oma vägivaldsed kalduvused, mida ta aastakümneid on pidanud vaka all hoidma. Ja seda kõike sellepärast, et tal on olnud tõsiselt halb päev.