/nginx/o/2020/08/05/13254724t1h7761.jpg)
Väikeste haldjate taimeks nimetatud kortslehte võib Eestis suvel näha niitudel, võsastikes, kraavikallastel ja teeäärtes. See on nõnda tavaline taimeke, et näib uskumatu, et talle maagilist jõudu on omistatud. Kuid on usutud, et hommikused kortslehele kogunevad kastepiisad kannavad võluväge. Keskajal nimetati seda taevaveeks ja sellest püüdsid alkeemikud valmistada kulda.
Väikeste haldjate taimeks nimetatud kortslehte võib Eestis suvel näha niitudel, võsastikes, kraavikallastel ja teeäärtes. See on nõnda tavaline taimeke, et näib uskumatu, et talle maagilist jõudu on omistatud.
Kuid on usutud, et hommikused kortslehele kogunevad kastepiisad kannavad võluväge. Keskajal nimetati seda taevaveeks ja sellest püüdsid alkeemikud valmistada kulda.
Tüdrukud pesid sellega nägu, olles kindlad, et silmad saavad selgeks ning noorus jääb püsima. Tänapäeval olevat see komme näiteks Šveitsis vägagi levinud: daamid koguvad silmapesuveeks just kortslehele kogunenud vett, olgu või tilkhaaval. Ning šampoonidesse ja kreemidesse on seda taime lisatud.
Maist septembrini õitseva taime õitel suuremat ilu ei ole: need on rohekad, pole neil eriliselt huvitavat välimust, meelitavat lõhna ega nektarit, nii et putukad nende vastu huvi ei tunne. Inimesed küll. Ravimtaimena kasutataksegi selle roosõieliste sugukonda kuuluva rohttaime kogu ülemist osa, mitte ainult õisikuid.
Kortsleht tuleb appi naistehaiguste korral. Siis on hea juua temast tehtud teed. Leida võib üleskirjutisi, kus on nimetatud korratut ja valulikku kuupuhastust. Jook olla abiliseks ka põletike vastu, ent vanarahvas teadis, et sel juhul peab see olema korjatud enne jaanipäeva ja puhta koha pealt. Ka valutava hamba peal hoiti kortsleheteed.
Rasedale naisele soovitati seda juua, siis olevat sünnitus kerge. Üleminekuea vaevusi peletavat see jook ka.
Sooviti lahtistada röga, kippus kehvenema mälu või oldi end rasket tööd tehes venitatud – appi tuli kortslehetee.
Lihtne kortslehekeeduvesi aga aitavat vistrikute vastu. Üleväsinud silmi on soovitatud loputada kortselehetõmmisega: poolteist supilusikatäit ürti tuleks üle valada klaasitäie keeva veega ja lasta vedelikul neli tundi tõmmata. Pärast kurnamist on tõhus silmaloputusvesi valmis.
Naistemantel, üheksaväeline, pasarohi, üheksavägine, luutõverohi – kortslehe rahvapärased nimetused annavad aimu, mis tõbede vastu ta astub. Nõnda pidavat ta aitama veel verejooksu peatada, veresooni ahendada, mao ja soolte talitlust parandada, düsenteeriat peletada, kehvveresust, kopsutuberkuloosi ja reumatismi tõrjuda.
Kõige parem on korjata kortslehe lehti koos õitega ja kuivatada neid koos. Võib küll noppida ainult lehti, kuid mitte ainult õisi, kuna nois pole piisavalt ravitoimet.
Kimbuks seotud taimeosad tuleks viia kuivama õhurikkasse valguse eest kaitstud kohta. Kuivanud on taim piisavalt, kui leherood painutades hoopis katki prõksatavad. Siis on aeg need tumedasse klaaspurki laduda, ent säilitada neid üle kahe aasta ei tohiks.
Norra köögis armastatakse kortslehte ja Venemaal seda näiteks hapendatakse. Meilgi on noort mahlakat taime salatisse hakitud või muna ja riivsaiaga paneeritud. Kastmetesse ja putrudesse passib see samuti. Teadma peaks, et liigrohke tarvitamine võib taime tanniinisisalduse tõttu tekitada kõhukinnisust.
Seda üheksavägist taimekest võime kohata ka parkides ning oma otsekui kokkuvolditud lehtrikujuliste lehtedega pakub ta rõõmu koduaiaski. Niiskes varjulises kohas on taimed lopsakad ja kaunid. Inglise konservatiivse kindlapiirilise aiatüübi cottage garden’i juures on kortsleht kohustuslik asukas. Aeda, kus teda pole, ei peeta Inglismaal harilikult täiuslikuks. Kuna taime elujõud ületab aga naabrite oma mitmekordselt, võib taimeke rohke isekülviga muutuda aias tülikaks umbrohuks.
/nginx/o/2020/08/05/13254725t1h153b.jpg)
Marju Kõivupuu
folklorist, TLÜ vanemteadur
Lapsepõlves aitas mul taimi määrata, õigupoolest küll leida nende eestikeelseid nimesid 1937. aastal ilmunud Jaan Läätse „Kodumaa ravimtaimed”. Võrukeelse lapsena teadsin, et seda muinasjutuliste lehtedega taime, kust hommikuti või vihma järel võis leida suuri veepisaraid, millest said usutavasti kosutust murueide tütred ja piibeleheneitsid, kutsuti kortshainaks. See tundus kuidagi solvav – hain oli kõik roheline, millel polnud silmatorkavaid õisi ja mille koht oli lehmasõimes või seakünas. Et ta kuulub roosõieliste sugukonda, on paljudele üllatus – roosõieliste seas tundub ta tõepoolest nagu Tuhkatriinu.
Ent rahvapäraseid nimetusi on tal rohkelt: krookleht, kurruleht, kurduskuub, pisaratelill, pisarateleht, kasteleht, kastekausid, kasterohi, vihmalill, müristamiserohi, rabanduserohi, kollatõberohi jne.
Keskajal oldi nimelt üsna kindlad, et hommikune kastepiisk lehel omab maagilist toimet, sest temasse on kogunenud kortslehe parimad raviomadused. Neid veetilku kasutati ka afrodisiaakumina ja võlujookides. Kortslehe lehed on üheksa- kuni üheteisthõlmised – ka see on põhjus, miks taime peeti väekaks juba muistsetes kõrgkultuurides. Teadupoolest sisaldab number 9 ehk 3 × 3 erilist maagilist väge.
/nginx/o/2024/08/05/16270670t1hc7a6.jpg)