/nginx/o/2020/08/05/13254721t1h39d8.jpg)
Peamiselt toodetakse Eestis puidust puitmaju, ehitusmaterjali, mööblit. Järjest enam on moes puidust ehete, prilliraamide ja muu säärase valmistamine. Ent ideaalis võiksime puidust juba ka rõivaid teha ja järgemööda asendada kõike, mida praegu naftast tehakse.
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv usub, et keemiline töötlemine on kogu puidutööstuse tulevik. Liidu juhatuse esimees Ando Eelmaa lisab, et teadlaste kinnitusel saaks puiduga asendada kõike, mida praegu naftast tehakse.
Nafta hind on küll odav ja selle baasil toota on soodsam, ent nafta maavarana ei taastu. „Puiduga tuleb vaeva näha, et õiged ained puidust kätte saada, ent puit on taastuv,” sõnas Eesti Teadusagentuuri ResTA programmi juht Indrek Tulp. Programmi raames toetatakse õige pea teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel. Kuna hindamiskomisjon alles otsustab, on vara konkreetsetest projektidest rääkida, ent puiduvaldkonna teadustööks eraldatakse 3,7 miljonit eurot.
Praegu piirdub puidu keemiline töötlemine Eestis Kehra paberivabriku ja Kundas haavamassi töötleva Estonian Celliga. Graanul Invest on Imaveres käivitamas katsetehast, mille eesmärk on kehvema kvaliteediga puidust suure väärtusega biomaterjalide arendamine ja tootmine.
/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)