Otse Postimehest ⟩ Irja Lutsari ettepanekud valitsusele: välismaalaste 14-päevane karantiin asendada testimisega ja ööklubides võtta kasutusele terviseankeedid

Covid-19 viiruse leviku osas vabariigi valitsusele nõu andev teadusnõukoda annab homme hommikul valitsusele soovitused edasiseks tegutsemiseks. Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari hinnangul peaks üle vaatama kõrge nakatumisega riikidest tulevate inimeste 14-päevane karantiininõue, kuna inimesed ei pea sellest kinni. Teiseks võiks võimalikult kiiresti ööklubidele kehtestada reegel, et iga pidutseja täidab oma nime ja aadressiga terviseankeedi, milles kinnitab, et on terve. 

Täna oli ööpäevas 22 uut nakatanut, kas peaks juba hakkama kaaluma, et kas ikka tasub minna nädalavahetusel oma emale või vanaemale külla?

No me peame kõigepealt vaatama, et mis need kakskümmend kaks uut nakatunut on. Üksteist nendest on nakatunud laeva peal, ehk nad siia Eestisse ei jõudnud. Kaheksa tükki on seotud selle Tartu Vabankiga ja klubiga Naiiv. Kui me teame, kes on nakatunud, siis me saame ka nendega midagi ette võtta ja siis on meil jõudu veel midagi ette võtta. Kui nakatumine läheb väga laialdaseks, siis loomulikult on juba olukorrad teised. Aga see ei ole veel praegu ja täna.

Millised on teie soovitused homme hommikusel koosolekul valitsusele?

Paratamatult, kui piirangud ära kaovad, siis hakkavad uued nakkused tulema, et seda on näidanud ka teised riigid. Ettepanek on, et kõigepealt aru saada, mis toimub ja lähtuvalt siis sellest tegutseda. Juba sellest nädalast oleme käivitanud seireuuringu, eelmine seireuuring oli vahetult enne jaanipäeva, kus siis oli null nakatunut. Nüüd see uus seireuuring on juba käima läinud ja ma tahaks ka väga inimestele meelde tuletada, et kui te satute sinna valimisse, see on juhuvalim ja me ei tea keegi, kes sinna valimisse satub, et olge nii kenad ja minge seda testi tegema ja täitke see küsimustik ära.

Kas teie hinnangul peaks praegu kohe mingeid piiranguid kehtestama, sest näiteks Tartu linnavalitsus, politsei ja Lõuna-Eesti terviseamet on teinud valitsusele ettepaneku, et peaks konkreetselt üleriigilisi piiranguid tugevdama asuma?

Meil ei ole mingit vajadust praegu Kihnus inimestele ütelda, et hoidke kaks pluss kaks reeglit, kui meil on probleem Tartu linnas ja Tartu maakonnas laiemalt. Need meetmed, mis me teeme, peavad olema fokusseeritud. Meil ei ole mõtet näiteks panna Kohtla-Järvel lasteaeda kinni, kuna väikeste laste hulgas praegu nakatumist ei ole ja isegi vanadekodudega me võime praegu mõtelda, et kuidas me edasi tegutseme.

Aga kui läheneda lokaalselt, näiteks kui Tartus pannakse ööklubid selleks nädalavahetuseks kinni, siis kõik lähevad äkki Pärnu ja Pärnust saab uus kolle?

Ma ei ole muidugi ööklubides käia ja ma ei oska ütelda, kui rikkad on ööklubides käijad ja kas see on nii hädavajalik tegevus, et ma nüüd hakkan Tartust kakssada kilomeetrit Pärnusse minema. Rootsis andis näiteks väga hea tulemuse mitte käskimine-keelamine-karistamine, vaid see, et inimesed said aru, miks nad seda peavad tegema. See oli väga hästi teada, et see on pidude ja seltskondade haigus. Kui sinna on hädavajalik minna, siis tuleks üle vaadata, kuidas ma ennast kaitsen. Üks asi, mis võtab inimestel piirid ära, on alkohol.

Kas lahendus oleks alkoholimüügipiirang näiteks südaööst?

Alkoholimüügi kontroll on kindlasti üks asi, mida saab teha. Teine on, et need inimesed, kes lähevad ööklubidesse, on absoluutselt terved.

Kuidas me seda mõõdame, kas kohapeal võiks olla kraadimine?

Ega keegi pole väga ära tõestanud, et see kraadimine midagi väga tugevalt muudaks. Kui kõrge palavik on, siis ma sügavalt kahtlen, et inimene sinna ka läheb. Väga hästi töötab ka tervisedeklaratsioon,  kus on kirjas, kas ma olen haige olnud, kas mul on sümptomeid, kas olen haiglas käinud. Valetamine on väga raske.

Et ööklubisse sisenedes antakse ankeet, kus pead täitma oma tervise kohta andmeid?

Just, ma täidan need ära ja oma nime ja aadressiga.

Kas te arutate seda valitsuses sel neljapäeval?

Ma ei saa öelda, et see on juba ära otsustatud, aga teadusnõukoda juba ammu pakkus, et võiks olla ööklubisse id-kaardiga sissepääs, siis on väga kerge ju teada, kes seal olid.

Kui kiiresti sellise nõude peaks kehtestama? Sel nädalavahetusel on tulemas kuumalaine ja palju inimesi läheb tõenäoliselt välja pidutsema?

Sellega on suhteliselt kiire. Ma jällegi ei tea, kui kiiresti saab logistiliselt selle sisse viia. Ma tahaks ka neile noortele inimestele öelda, et niisuguses pimedas ruumis ei olegi ehk ilusal suveõhtul nii tore olla. Oleme parem sõprusringkonnas väljaspool. Oht on suurem, kui satuvad kokku täiesti võõrad inimesed, keda me ei tea, kust nad tulevad, kus nad eile olid ja kellega nad kontaktis olnud.

Homme arutatakse valitsuses ka Rally Estonia saatust. Kultuuriminister taotleb erisust sportlastele, kes tulevad kõrge nakatumisega riikidest, et neile ei kehtiks 14-päevane karantiin. Terviseamet sellist erisust ei toeta. Milline on teadusnõukoja seisukoht?

No erisuste toetaja teadusnõukoda ei ole, aga võib-olla me peame üle vaatama, kuidas need välismaalased Eestisse tulevad. Ma ei räägi rallisõitjatest, ma ei räägi üliõpilastest, ma räägin laiemalt nendest inimestest, kes välismaalt Eestisse tulevad. Võib-olla me peaksime läbi mõtlema, et missugused on alternatiivid sellele neljateistkümne päevasele karantiinile. Näiteks Saksamaa nõuab testi tegemist ja see test vabastab neljateist päevasest karantiinist. Island kehtestas minu meelest eelmisel nädalal reegli, et üks test riiki tulles ja teine seitsmendal päeval ja see ka vabastab karantiinist. Ma ei ütle, et see on nüüd see meetod, kuidas kinldasti edasi minna, aga see on üks teema, mida kindlasti arutada.

Rally Estonia puhul ka tegelikult on kultuuriminister ütelnud, et need sportlased testitakse kodumaal ja testitakse ka Eestis. Oleks see piisav?

Seda tuleb terviseametiga läbi arutada. Sportlaste pärast ma väga ei muretse, aga küsimus on pealtvaatajates ja et pealtvaatajad tulevad kokku. Olen ka varem öelnud, et organiseerida võib igaüks, mida ta tahab, aga teine küsimus on, kas üritus toimub.

Kas näiteks Rally Estonia üritusel külastajad peaksid kandma maske?

Maskid ei ole imerohi, ei ole nii, et ma panen maski ette ja siis olen ma täiesti kaitstud. Et kas nüüd täiesti terve inimene välisõhus paneks selle maski ette ja see midagi väldib, see on omaette küsimus. Haigussümptomitega maski kandval inimesel võib tekkida ka võlts kindlustunne, aga mul on ju mask ees. Maskid on kindlasti olulised, aga need on omal kohal seal, kus nende kandmine on vajalik. Ma just üleeile ostsin Tartus endale maski. Kas teate, kui palju maksab apteegis üks mask? Mina just ostsin viiskümmend tükki, oli viiskümmend neli eurot, nii et üks mask maksab üle ühe euro. Seda maski ei tohi kurgu alla panna, taskusse panna, vahepeal ära võtta või lauale panna, neid maske peab õigesti kandma.

Karantiininõudest rääkides, siis teie hinnangul oleks lahendus, et teha kaks testi, millest üks tehakse riiki sisenedes ja teine seitsme päeva pärast Eestisse saabumist?

Jah, erinevad riigid teevad erinevalt. Sakslased minu arusaamist mööda nõuavad teha pärast riiki sisenemist ja see vabastab karantiinist. Islandlaste puhul ma ei loe eeskirjadest välja, kas nad käsivad need esimesed seitse päeva olla karantiinis või mitte, aga seitsme päeva möödudes tuleb testi korrata. Kindlasti on see meetod tõhusam sellest, millest kinni pidada ei saa, ehk miks me pakumegi alternatiivi välja on see, et oleks reegel, millest on võimalik kinni pidada. Meil ei ole mõtet kehtestada reegleid, millest kõik hakkavad mööda hiilima ja siis läheb olukord veelgi hullemaks. Tuleks vaadata, kas meil on mingisuguseid alternatiive, mis oleks ka täidetavad.

Viimased uuringud näitavad, et viimasel ajal on see viirus vähem surmavam. Miks see nii on?

Need on sotsiaalsed faktorid, mis seda mõjutavad. Ka eile oli Eestis nakatunutest 82% alla viiekümne, ehk praegu põevad seda rohkem noored. Teine faktor on see, et võrreldes veebruari-märtsi puhanguga on testimine väga paljudes riikides üle maailma oluliselt suurenenud. Rootsi on siin üks hea näide, kus võib-olla alles juunis võeti massiline testimine tõesti kasutusele, aga nemad teevad ka palju teste. See on treine faktor. Kolmas faktor on see, et need puhangud on ju alles alanud. Kõigepealt on puhang, siis kahe nädala pärast tuleb haiglasse rohkem inimesi ja siis võib-olla järgmise kahe nädala pärast tuleb haiglasse rohkem inimesi ja sealt kahe nädala pärast hakkab suremus tõusma. Võib-olla me ei ole veel sinnamaale jõudnud ja neljas faktor on, et väga paljud on ju esimesest puhangust õppinud. Need vead, mis paratamatult mingi väga uue asjaga tehtud said, need on ära tehtud. Ka arstiabis osatakse optimaalsemalt haigetesse suhtuda. Seda, et viirus ise geneetiliselt nüüd nii palju muutunud on, ma ei usu. Miks ma ka seda ütlen, kui me vaatame Singapuri, Singapuri suremus on 0,5 protsenti, 27 surnut.

Kuidas see võimalik on?

Ma ei tea, ma ei oska seda öelda.No üks asi, nad väga hästi teavad, kes neil nakatunud on. Nad peaaegu igat juhtu teavad.

Kas lapsed nakatavad täiskasvanuid ja kas nad haigestuvad?

Lapsed ilmselt nakatuvad ise samasuguse sagedusega nagu täiskasvanud. Üldine arvamus on, et pigem nakatab täiskasvanu last kui laps täiskasvanut. Lapsed mängivad õnneks selles haiguses väga väikest rolli nii ise haigestumisel kui ka haiguse edasi kandmisel.

Värkse Eesti uuring: 80% covid-19 põdenutest puudusid haigussümptomid

Teadlaste poolt maikuust alates läbi viidud covid-19 antikehade uuring on jõudnud lõpusirgele. Uuringu ühe autori viroloogiaprofessori Irja Lutsari sõnul näitas Saaremaal ja Õismäe elanike hulgas läbi viidud uuring, et lõviosa inimestest põdes esimese koroonalaine ajal Eestis haigust asümptomaatiliselt. “Neid on väga palju. 80% ei olnud üldse sümptomeid, ehk nad ise ei teadnud, et nad oleksid sümptomeid omanud ja me küsisime 15 erinevat sümptomit,” ütleb Lutsar.

Samas ei ole Lutsari sõnul teada, kas väga väheste sümptomitega inimesed üldse teisi nakatavad. “Me teame seda, et kaks päeva enne haigussümptomite teket ja 10 päeva peale haigussümptomite teket on inimene nakkusohtlik. Aga see ei ole väga selge, kui palju need asümptoomsed üldse viirust levitavad,” ülteb Lutsar. Samas antikehad neil on tekkinud ja tänaseks päevaks ei ole Lirja Lutsari sõnul tema leidnud ühtegi juhtumit, mis oleks olnud korduvnakatumine. “Küll on esinenud pikaaegne positiivsus. Aga inimene ei ole nakkusohtlik peale kümnendat päeva,” ütleb Lutsar.

Kas uudis, et meie hulgas on nii palju asümptomaatilisi haigeid, on hea või halb? Irja Lutsari sõnul on kindlasti positiivne, kui inimene on ilma raksete haigussümptomiteta saanud endale immuunsuse covid-19 vastu, samas kui selgub, et asümptomaatilised on ikkagi haiguse levitajad, siis see on halb uudis. “ Haige inimene on ju voodis, aga just need asümptoomsed ja kergete sümptomitega inimesed on sellisel juhul kõige suuremad levitajad. Nii, et must ja valge ei ole siin maailmas miski,” ütleb Lutsar.

Samuti näitas uuring Lutsari sõnul, et väga vähe inimesi on selle viirusega kokku puutunud. Saaremaal muidugi oluliselt rohkem kui Õismäel. “Enamik inimesi ei ole selle viirusega kokku puutunud, ehk teisisõnu enamus inimesi on tundlikud sellele viirusele ja võivad haigestuda. Täpseid arve ma ei tahaks välja käia enne, kui olen valitsuses homme seda uuringut tutvustanud,” ütles Lutsar.