Marek Strandberg: uus hügieenistandard

Marek Strandberg. Foto: Erakogu

Inimeste hoolimatu käitumine toob paratamatult kaasa uue koroonaviiruse puhangu. Et seekord ei peaks tervet ühiskonda kinni panema, tuleb kasutusele võtta uus hügieenistandard, kirjutab insener ja materjaliteadlane Marek Strandberg.

Riigiti on koroonapandeemia mõjud tohutult erinevad, samuti riikide reaktsioonid. Näiteks Rootsi oma, kus eakatele antavat hapniku asemel morfiini ning näikse olevat poliitilist rõõmugi sellest, et pensionifondide kahanemine seetõttu pidurdub.

Sedapuhku pakun teile soovitused, kuidas üsna mõõdukate kuludega ja majandust sohu jooksutamata toime tulla, kui inimeste käitumine tekitab siiski uued puhangud. Nakatunute arvu tõusu maailmas on juba praegu näha. Võib oletada, et ka Eestis on haigeid rohkem, kui ametlikult välja paistab.

Tõeks on osutunud asjaolu, et koroonaviiruse levikul ja selle tõkestamisel on loodusteadustest niisama palju abi kui ka heast arstikunstist. Teame, et viirus levib tõhusalt õhu kaudu. Aerosoolide uurijad on veenvalt näidanud, et vaid rääkideski väljub inimese hingamisteedest osakesi, mis püsivad tuuletõmbeta keskkonnas õhus väga pikka aega. Üldjuhul on enamiku siseruumide ventilatsioonisüsteeme seisundis, kus see ei pruugi tagada sinna mahtuvate inimeste hingamisekski vajalikku värske õhu kogust. Sellised kohad on nakatunute arvu kasvades suurema ohutasemega.

Vaktsiinikatsetuste tulemuste üle tuleb loomulikult rõõmu tunda: Oxfordist oli nende kohta äsja häid uudiseid ja neid tuleb juurde, aga sellegipoolest oleme jõudnud uue hügieeni ajastusse. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et arstidki mõistsid käte pesemise möödapääsmatust alles 19. sajandi lõpu poole. Varem olid need, kes soovitasid enne kirurgilisi sekkumisi patsienti käsi pesta, pilkeobjektiks. Nagu nüüd need, kes soovitavad hingamisteid maskiga katta.