:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2020/08/04/13252972t1h7e04.jpg)
Laupäeval alanud karujahihooajal võib kogu Eestis küttida kuni 93 karu. Kõige enam karude küttimise lube andis keskkonnaamet Jõgevamaale ja Lääne-Virumaale, mõlemas maakonnas võivad jahimehed lasta 17 karu. Tartumaal tohib küttida üheksa karu.
Alanud hooajal võib küttida 93 karu
Nagu eelmisel aastal, jagatakse ka tänavu karude küttimise load välja kahes osas. «Lisaks 87 karule jätsime kuue isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,» selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega võivad jahimehed kirbule võtta kokku 93 mesikäppa.
Ligi 900 mõmmikut
Kõige enam tohib tänavu karusid küttida Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal: kummaski 17 looma. Sedavõrd palju karuküttimise lube pole neisse maakondadesse juba aastaid antud. Näiteks mullu võis neis kahes maakonnas lasta üheksa karu. 2018. aastal võisid Jõgevamaa kütid lasta viis ning Lääne-Virumaa kütid 11 karu.
Eestis oli 2019. aasta sügise seisuga ligi 900 karu. Mõned aastad varem oli see arv väiksem, umbes 700. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev. Kui Ida-Eestis on karusid arvukalt, siis näiteks Eesti lõunapiiril on neil veel piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks karu, Võrumaale aga küttimislube sel hooajal veel ei antud.
Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamine, harvem põllumajandusloomade murdmine ja vigastamine või silopallide lõhkumine.
Selle aasta juuli lõpu seisuga on registreeritud karude põhjustatud 166 kahjujuhtumit, aasta varem oli sama aja näitaja 143.
Tänavu on mesikäpad saja mesila kohta enim rüüsteretki teinud Järva- (8), Viljandi- (8) ja Tartumaal (7) ning kõige vähem Ida-Viru-, Võru- ja Raplamaal. Selle aasta juuli lõpu seisuga on registreeritud 166 karude põhjustatud kahjujuhtumit, aasta varem oli sama aja näitaja 143.
Karukahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. «Näiteks suurima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal, kus sel aastal lubatakse neid enim küttida, on registreeritud mesilarünnete hulk saja mesila kohta alla Eesti keskmise,» märkis Aimar Rakko.
Karu jalutas külavahel
Eelmisel suvel käis aga nädalase vahega üks noor karu Jõgeva- ja Tartumaa piiril Mullaveres hobimesinik Rein Pulleritsu mesitarude kallal. Esimest korda lõhkus mõmmik laiali ühe taru, sõi sealt puhtaks hauderaami, kuid jättis mee alles. Nädal hiljem tuli ilmselt sama karu taas Pulleritsu hoovi ning tegi puhtaks varem puutumata jäetud meekärjed.
Ka nähti noort, ilmselt mullu sündinud karu tänavu aprillis keset päeva jalutamas Jõgeva lähistel Vaimastveres kortermajade vahel. Karu ei lasknud häirida end naaberaias klähvivast koerast ega õues ringi liikuvaist inimestest. Ta jalutas rahulikult kortermajade taga aialapikestel ringi, vantsis paarsada meetrit mööda põldu ja kadus siis lepistikku.
Kõige mõjusam viis, kuidas hoida karusid tarudest eemal, on elektrikarjus mesila ümber. Ka maja läheduses ründavad karud tarusid märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet hüvitab kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.
2019. aastal maksis keskkonnaamet 136 mesinikule kokku 102 415 eurot hüvitist karude põhjustatud kahjude eest.
Karujahti võib pidada 1. augustist 31. oktoobrini. Peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades nende üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades.
Karude küttimise load
/nginx/o/2020/08/04/13252973t1h3954.jpg)
- Jõgevamaa 17
- Lääne-Virumaa 17
- Järvamaa 10
- Tartumaa 9
- Ida-Virumaa 8
- Viljandimaa 7
- Harjumaa 5
- Pärnumaa 5
- Raplamaa 5
- Põlvamaa 3
- Valgamaa 1
- Varu 6
- Kokku 93