Olen juuli alguses siinsamas kolumnis kirjutanud, et maski kandmine peaks olema uus sotsiaalne norm ühistranspordis ja poes, ööklubidest rääkimata. Sain hulgaliselt vastukaja üsna laias spektris, alustades sellest, et õige eesti mees maski ei kanna, kuni selleni, et maski kandmine on alistumise märk (reptiilidele) ning sellest kõigest võidavad vaid maske müüvad ärimehed.
Olles sõitnud läbi Euroopa ning näinud, milliseid jõupingutusi teevad teised riigid, ei suuda ma välja mõelda ühtegi põhjust, miks peaksime koroonaviiruse teisest lainest pääsema meie, kes me neid jõupingutusi ei tee. Kahjuks leidub meilgi selliseid «geeniusi», kes haigena väisavad kaubanduskeskusi, kinosid, ööklubisid ja sõidavad takkapihta veel mööda Eestit ringi. Supernakatajateks muudavad neid maskikandmise nõude puudumine ning karistamatuse tunne, sest reegleid ju enam eriti pole, ja kui ka oleks, siis midagi erilist nende rikkujatega ei juhtu.