Reinsalu: advokaadi ja arsti puhul ei saa kokku hoida

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul ei mõista ta valitsuse välispoliitikat kritiseerivat opositsiooni, kes jätab samal ajal tähelepanuta nende enda ridadest tulnud Eesti julgeolekupoliitikat ohustava avalduse. Foto: Sander Ilvest

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) selgitab, kuidas sündis idee palgata Ameerika Ühendriikide advokaadibüroo Eesti huvide esindamiseks rahapesu uurimisel, mille rahandusminister Martin Helme teoks tegi, suhteid Soomega ning sotsiaaldemokraat Jaak Alliku hiljutist Venemaa-sõbralikku arvamusavaldust.

Kas praegu võib öelda, et Freeh Sporkin & Sullivan LLP palkamise küsimuses on valitsus üksmeelel?

Selles küsimuses, kas Eesti riigi huvide esindamises võtta USAst advokaadibüroo, langetas valitsus konsensusliku otsuse, siin ei olnud mingitki kahetimõistmist. Kui on küsimusi, kuidas konkreetne büroo leiti, büroo tausta kohta, esilekerkinud jutt huvide konflikti kohta – seda oskab rahandusministeerium kommenteerida ja neile küsimustele tuleb vastused anda.

Kas on praegu küsimusi, kus ametlik Eesti pole ametliku Soomega ühel meelel?

Kui küsida, kas minul on Soome kolleegiga olnud jutupunktides või kohtumistel küsimusi, kus meil on vastandlikud positsioonid või reaalne probleem, ütlen ausalt, et niisuguseid küsimusi pole. Meil olid väga tõsised läbirääkimised, kus Soomel oli mure oma rahvatervise olukorraga, mis puudutas eriti meie pendelrändajaid, kes töötasid Soomes, sooviti sellele lahendust leida. Aga seda ütles ka Soome kolleeg, et seda ei saa kahepoolsetesse suhetesse üle kanda. Soome järgis oma rahvatervise reegleid ega teinud seda kuidagi eraldivõetuna Eesti suhtes.

Muidugi on mitmeid asju, kus Eesti ja Soome vaade erineb. Kindlasti on selleks valdkond, mis puudutab julgeolekupoliitikat. Fakt on see, et Eesti on ja Soome pole NATO liige. Olgugi et minu hinnangul meie diagnoos Venemaa poolt tulevatele julgeolekuriskidele ja sellele, mis Venemaal toimub, on – ka minevikust tingituna – sarnane. Soomel on oma käekiri olnud pikka aega – sõjajärgsest ajaloost, mis puudutab ka suhteid idasuunal. Tõsiasi on, et peab arvestama ka tasakaalustavat Soome vaadet. Vähe võib leida Nõukogude Liidu naaberriike Molotovi-Ribbentropi pakti ajast alates, kes on säilitanud iseseisvuse.