Riskikapitalist: oht Eestile on mitte panustada teadusse

Teadlane ja riskikapitalist Killu Tõugu Sanborn. Foto: Madis Veltman

Killu Tõugu Sanborn annab Oxford Finance’is riskilaene praegu kõige kuumematele ettevõtetele meditsiinitööstuse ja biotehnoloogia vallas. Intervjuus räägib ta, mida koroonakriis on teinud majanduses ja meditsiinis ning miks suurte fondide raha Euroopasse voolata ei taha.

Kas ajal, mil majanduses on põhiküsimus see, missugune riik rohkem raha trükib ja millistele ettevõtetele rohkem maksuraha jagatakse, saab üldse mingisugusest kapitalismist rääkida?

Ma oskan kapitalismi defineerida oma valdkonna kaudu, milleks on innovatsiooniettevõtete rahastamine. Ja see on, et kas need ettevõtted hakkavad tulevikus maailma muutma ja väärtust tekitama – mis teinekord on üks ja seesama. Kapitalism on väärtuse tekitamise süsteem, mis põhineb eraomandil. Kui tekitatakse väärtust, siis tuleb küsida, kas tasub lasta rohkematel inimestel-ettevõtetel põhja minna? Ja kui kaua saab neid üldse toetada? Tuleb arvestada, et kui töökohad kaovad, siis enam neid tagasi ei saa. See on praktiline küsimus – kuidas saame lasta mitte põhja minna väärtuse tekitamise süsteemil? Kapitalism näiteks USAs on liikuv tasakaal, kõik liigub. Võib-olla longates, aga alternatiiv oleks võib-olla hullem.

Möödunud finantskriisist püüti samuti rahatrükiga välja tulla, aga Euroopa pole sellest siiani üle saanud. Kellel rahatrüki tingimustes paremini minema hakkab?

USAs pole paljudel töötajatel hästi läinud, aga kui ma sellest teemast räägin, siis tagantjärele on lihtne öelda: kümme aastat tagasi olid võitjad need ja need. Aastal 2030 saan öelda, kes on tänased võitjad, sest praegu ei usu ma ennast ise ka, kui midagi ütlen. Oskan jälle vaadata oma kitsa ala pealt ja lugeda targemate kirjutisi. Näiteks lugesin modern monetary theory’t (kaasaegne rahandusteooria – toim), mis kirjeldab samuti teed parema tulevikuni ja peab rahatrükki just õigeks. Mu eriala on rahastada innovatsiooniettevõtteid. Raha ostab aega, aga aeg ostab lahendusi. Mõnes mõttes ostame ka praegu lahendusteks aega, iseküsimus on, mille arvelt.