Jaak Valge: referendum 2021

Jaak Valge. Foto: Mihkel Maripuu

Sügisel asutakse ette valmistama abieluteemalist referendumit, mis kava kohaselt viiakse läbi 2021. aastal koos kohalike omavalitsuste valimistega. Mis on selle referendumi laiemad tagamaad, kirjutab ajaloolane ja poliitik Jaak Valge (EKRE).

Kui kahe maailmasõja vahelisel ajal oli Eesti referendumite arvult Šveitsi järel Euroopas teisel kohal, siis iseseisvuse taastanud Eesti on üks Euroopa viimaseid. Nagu peljataks siiamaani, et rahvas on palavikus ega suuda ise otsuseid teha. Aga muidugi ei tule referendumeid korraldada lihtsalt referendumite endi pärast.

Valitsusliidu lepingu kohaselt tuleb 2021. aastal koos kohalike volikogude valimistega läbi viia rahvahääletus, kus küsitakse, kas peetakse vajalikuks täiendada põhiseadust sättega, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Sel sügisel tuleb alustada referendumi ettevalmistusega.

Tegemist ei ole siduva rahvahääletusega. Siduvaks referendumiks on nõutav parlamendi koosseisu kolmeviiendikuline enamus ehk vähemalt 61 poolthäält, mida aga riigikogu tabloo selle hääletuse puhul tõenäoliselt ei näita.

Ent tegemist ei ole ka kodanike petmisega, nagu Vahur Koorits vihjab ja Indrek Saar väidab (EPL, 27. juuni 2020). Juriidiliselt mittesiduvad referendumid on üsna levinud ning paljudes riikides ongi ainult seesuguseid võimalik korraldada. Tavaliselt kuulutatakse need poliitiliselt siduvaks, sest kodanike enamuse tahet ei ole ilus eirata. Ka näiteks Brexiti referendum ei olnud juriidiliselt siduv, ent Briti demokraatlikud valitsused on tingimusteta aktsepteerinud seda väikese ülekaaluga tehtud, aga siiski selget otsust.