/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2009/07/25/211928t1heebf.jpg)
Eesti Advokatuuri esimehe Toomas Vaheri hinnangul on arusaamatu, miks Eesti riik oma elanikke kiusab, sidudes autorooli istumise võimalikkuse plastikutüki olemasoluga, kuigi seadus võimaldaks ka teistsugust lähenemist.
Juhiloa kaotus viib juhtimisõiguse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kehtiva seaduse kohaselt võib juhtimisõigust omav Eesti elanik load koju jätta, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument.
Vaheri sõnul on kõigile teada, et isiku juhtimisõigust puudutavad andmed on olemas liiklusregistris ja sealt nii politseinikele kui ARKi ametnikele igal ajal kättesaadavad.
Vaheri väitel muutub olukord aga kohe, kui inimene teatab, et tema juhiluba on kas kadunud või varastatud. Nimelt peab liiklusseaduse §96 lõike 1 kohaselt mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument, kuid juhiloa varguse või kadumise korral muutub juhiluba kehtetuks.
«Jääb arusaamatuks, mis on juhtimisõiguse seisukohalt vahet, kas juhiluba on kodus sahtlis või varastatud,» ütles Vaher. «Juhiloa ehk tõendava dokumendi kaotus või vargus muudab küll kehtetuks dokumendi, kuid dokumendi puudumine ei tohiks inimeselt ära võtta juhtimisõigust.»
Vaheri kinnitusel on Eesti IT ja registrid piisavalt heal tasemel, et juhtimisõiguse olemasolu on võimalik kontrollida otse liiklusregistrist, ilma tõendava dokumendi vahenduseta.
Tema hinnangul võimaldab sellist tõlgendust ka uus liiklusseadus ja nii tulekski asjale läheneda.
«Teiseks on mootorsõiduki juhtimise keeld seotud vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguse puudumisega, mitte aga juhiloa puudumisega,» lisas Vaher.
Nii maanteeameti kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väitel saab juhiloa kadumisest või vargusest teatanud kodanik taotleda kiirjuhiluba, mis väljastatakse järgmisel päeval (tavalise juhiloa vormistamine võtab väidetavalt aega 4-5 päeva), või lasta vormistada ajutise juhiloa, mis väljastatakse kohe.
Küll aga pole see kõik nii lihtne, sest iga otsus maksab. Kaotuse korral maksab kiirjuhiluba 51,12 eurot ja lisaks väljastatakse seda ainult Tallinnast. Tavaline juhiluba maksab 25,56 eurot ja ajutine juhiluba 15,97 eurot ehk kui autojuht soovib kohe sõitma hakata, peab ta arvestama enam kui 40-eurose väljaminekuga, kuigi varguse puhul on summad madalamad.
Kes ei pea autoga kohe sõitma, võivad uue juhiloa tellida kodust lahkumata läbi maanteeameti e-teenuste keskkonna, kuid siin võib olla takistuseks andmebaasis oleva foto vanus, mis ei tohi olla vanem kui kolm aastat.
«Oleks aeg, et ARKi ametnikud ja politseinikud loobuksid dokumendikultusest ja hoopis teeksid kõik vajalikud sammud, et juhiloa vargus ei oleks inimesele takistuseks, seni kuni Eestis juhtimisõiguse saanud inimene sõidab Eesti territooriumil ja suudab oma isikut tõendada,» leidis Vaher.
Kuigi nende maksude tõttu võib praegu lihtsamana tunduda isegi juhiloa kadumisest mitte teatamine, tuleks dokumendi vargusest või kadumisest maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri väitel ikkagi teatada, sest juhiluba võib sattuda kellegi võõra isiku kätte, kes võib seda kurjasti kasutada.
Lähtutakse seadusest
Kanguri sõnul lähtuvad nemad antud küsimuses kehtivast seadusest ja ta tõstis esile, et juhiloa omamise nõue on toodud välja Viini 1968. aasta teeliikluse konventsioonis ja Eesti on selle konventsiooniga ühinenud.
«Kui on jäänud kuskile kehtima mingeid aegunud õigusnorme või vanast ajast pärit arusaamu, nagu oleks sõiduki juhtimise absoluutseks eeltingimuseks füüsilise juhiloa olemasolu, siis tuleb need takistused kiiremas korras ära muuta. Mõttetust dokumendikultusest loobumine oligi ju liiklusseaduses tehtud muudatuse üks eesmärke,» väitis aga Vaher.
Kangur väitel tuleks olukorra muutmiseks parandada liiklusseaduse sõnastust, mis teeks ilma juhiloata olemise perioodi (kuni uue juhiloa taotlemiseni) Eesti piires pisut leebemaks.
Tema kinnitusel on tulevikus plaanis töötada välja lahendus, mille kaudu oleks võimalik tellida läbi e-teenuste nn elektrooniline juhiluba, mis annab õiguse juhtida mootorsõidukit Eestis.
Vajab analüüsi
Elektroonilise juhiloa kasutusele võtmist mainis ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda, kelle sõnul käsitlevad aga Euroopa Liidu regulatsioon ja rahvusvahelised kokkulepped mootorsõiduki juhtimisõigusena juhiluba kui füüsiliselt isikule väljastatud dokumenti.
Võimalike juhiloa regulatsioonidega vastuolu ja rikkumiste vältimiseks on vajalik teostada õiguslik analüüs, mille järel saaks otsustada, kas Eesti siseselt on võimalik nn elektrooniline juhiluba kasutusele võtta.
Küll aga ei ole elektroonilise juhiloa rakendamise õiguslikku analüüsi kavandatud 2012. aastasse ja pigem võib see aset leida 2013. aastal, kui jõustuvad juhilubadega seonduvad Euroopa Liidu õigusaktid.