Andrus Karnau: rahapesutrahvi raasukesed

Andrus Karnau. Foto: Sander Ilvest

Kui Eesti riik saab üldse midagi teha riigi maine puhastamiseks rahapesu häbist, siis on see valitsuse või riigikogu tellitud uurimine, mis selgitaks, kuidas, kes ja millal aitas teoks teha rahapesu suurtes ja väikestes Eesti pankades. Võibolla oleks uurimisraporti andmete põhjal võimalik teha ka järeldus, miks just Eesti osutus musta rahavoo vahendajaks.

Õigupoolest Jüri Ratase esimene valitsus, kus rahandusministriks oli isamaalane Toomas Tõniste, korra juba otsustas, et tellib auditi. Surve oli tol hetkel ülisuur, sest lakkamatult räägiti 200 miljardist eurost, mis voolas kontrollimatult läbi Danske panga Eesti haru idast läände. Keskerakondlane Jaanus Karilaid tagus Reformierakonna vastustuse trummi. Õhus oli pinget. Mida aga ei juhtunud, oli sõltumatu uurija määramine. Formaalselt seisis asi selle taga, et rahandusministeerium ei teinud valitsusele vastavat ettepanekut. Otsustamine venis kuude kaupa, kuni tulid valimised ja polnud enam valitsust, kes oli otsustanud uurimise korraldada.

Peaminister on endiselt Ratas, aga suhtumine on muutunud. Karilaid enam rahapesutrummi ei tao. Selle asemel on ta Eesti Panga nõukogu liige. Ratase positsioon pankade rahapesu asja uurimises on olnud alati vaoshoitud. Ometi on endiselt olemas parlamendi eelmise koosseisu õiguskomisjoni aruanne, mis ütleb, et aastail 2007–2014 rahapesu tõkestamise ülesannet täitnud riiklikud struktuurid ei toiminud tõhusalt. «See omakorda võib olla seotud korruptsiooniga, mis rahapesu suurest kasumlikkusest tulenevalt võis tõmmata ligi nii finantssektori kui ka õiguskaitseorganite töötajaid. Ei saa välistada ka poliitilist korruptsiooni,» seisis kaks kuud enne mulluseid valimisi valminud aruandes.