Pandimajad: eks ikka käib ärimehi, kes löövad pool kilo kulda letti

Eesti suurima pandimaja Luutar OÜ asutaja Tarmo Kaldami sõnul pole tänapäevased pandimajad enam keldris asuvad trellidega urkad, vaid viisakad ja puhtad kohad, kus klientidele pakutakse mugavat teenindust. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Ajal, mil turg on täis pankade ja kõikvõimalike krediidiandjate laenutooteid, võib tekkida küsimus, kellel veel vastuolulise mainega pandimaju vaja on. Tegelikult on Eesti lombarditel oma klientuur endiselt olemas ja viimasel ajal see suisa kasvab.

«Laen alates 3 eurost,» reklaamib end ühel väikelinna tänaval pandimaja Luutar OÜ. Miks ometi, tekib küsimus. Kes peaks tahtma nii vähe laenu küsida? Ja mida selle eest pandiks anda? Kohvitops, hambahari, mõni raamat?

«Kui me kunagi alustasime, oli inimeste jõukus hoopis väiksem. Neil polnud sõna otseses mõttes leiva- ega piimaraha. Aga tunnistan, et ega kolme euro suuruseid laene me väga välja ei anna. Peaks läve ilmselt 10 euro peale tõstma,» arutles alates 2006. aastast turul olnud Luutari asutaja Tarmo Kaldam.