Juhtkiri: USA valimiste must hobune – koroona

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• President Trump on teinud ettepaneku valimised edasi lükata
• Edasilükkamise põhjuseks on koroona, aga ka Trumpi langev reiting
• USA kongressis edasilükkamise ettepanekule olulist toetust ei ole

Küllap USA presidendivalimised 3. novembril ka koroonakriisi kiuste toimuvad, kuigi president Donald Trump viskas hiljuti Twitteris õhku küsimuse nende edasilükkamisest, et inimesed saaksid korralikult, kindlalt ja turvaliselt hääletada.

Trumpil pole tegelikku võimu valimiste kuupäeva muuta, kuna seesuguse otsuse saaks teha ainult Kongress, mille nii vabariiklastest kui ka demokraatidest liikmed seda mõtet ei toeta. USAs pole ka sellist pretsedenti varem olnud.

Teemast tuleneb aga küsimus, kuidas demokraatia viiruse tõttu tekkinud kriisis üldse toimida saab. Ühest küljest peavadki võimulolijad ­rahva tervise eest hoolt kandma ja USAs, kus koroonaepideemia on üks maailma suurimaid, on küsimus valimiste edasilükkamisest täiesti omal kohal. Kuid Trumpi motiiv ei paista olevat mitte inimeste tervis ja heaolu, vaid mure oma kaotuse pärast, mis on viimaste küsitluste põhjal täiesti reaalne.

Trumpi toetus on hakanud kõikuma mitmes piirkonnas, näiteks traditsioonilises vabariiklaste kantsis Texases, kus võitja saab tervelt 38 valijamehe hääled. Paljude küsitluste keskmine näitab, et demokraatide kandidaadi Joe Bideni toetus on seal Trumpi omast umbes protsendi võrra ees. Texas on üks piirkondi, kus koroonapandeemia on viimasel ajal ­kontrolli alt väljunud. Samuti ei tule Trumpile kasuks majandusnäitajad: teises kvartalis kahanes USA majandus ­eelmise aastaga võrreldes ligi kolmandiku.

JUHTMÕTE

Valimiste edasilükkamine kriisi ajal võib tekitada olukorra, kus rahval pole võimalust välja vahetada juhte, kes ei tule kriisi ohjeldamisega toime.

Reaktsioonina toetuse vähenemisele on Trump hakanud kahtluse alla seadma sügiseste valimiste seaduslikkust. Valimised on USAs planeeritud läbi viia enamasti posti teel, Trump avaldas aga arvamust, et seesuguse valimismeetodi korral on võimalik tulemusi lihtsalt võltsida ning tema sõnutsi saavad neist ajaloo suurimate rikkumistega valimised, kui need toimuvad. Tõendeid selle arvamuse õigsuse kohta siiski pole ja paljudes osariikides on seda meetodit varemgi kasutatud.

Valimiste edasilükkamine ­kriisi ajal võib tekitada olukorra, kus ­rahval pole võimalust välja vahetada juhte, kes ei tule kriisi ohjeldamisega toime. Samas õigel ajal, kuid keset vohavat nakkust korraldatud valimistel saab probleemiks väike osalusprotsent. Kui valimised korraldatakse kontaktivabalt posti või e-hääletuse teel, ei pruugi kõigil inimestel olla ligipääsu neile võimalustele.

Kuidas on õige, kuidas vale praeguses olukorras valimisi korraldada, sõltub seega iga riigi puhul konkreetsest olukorrast. Viimasest ajast on selle teema kontekstis positiivne ­näide Poolast, kus valimiste ­edasilükkamine andis opositsioonile mingigi ­võimaluse koonduda ja valitsevale võimule konkurentsi pakkuda. Võimalus küll ei realiseerunud, aga nagu teada, oli president Andrzej Duda valimisvõit ­üsna napp.

USA olukorras on koroonast saanud sügiseste valimiste must hobune: rahvas annab praegusele ­presidendile hinnangu, kuidas ta on kriisiga ­toime tulnud. Seetõttu takistaks ­valimiste edasilükkamine demokraatia toimimist. Iga demokraatlik valitseja peab olema valmis oma vigu tunnistama ja leppima ka kaotusega, kui valijate ­tahe selliseks peaks osutuma.