Kolumn ⟩ Jarmo Jagomägi: korvpallikoondisel jäi suvest kõvasti näppude vahele

Eesti korvpallikoondislased Rauno Nurger (vasakult), Henri Drell ja Kerr Kriisa suvel peetud Balti turniiril. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi saime Eesti korvpalli n-ö Soome ajastust, mis algas peatreener Jukka Toijala ametisse nimetamisega, veidi aimu juba varem, andis suvi tuleviku kohta selgema pildi. Oli nii võite kui ka kaotusi, kuid põhjusi optimismiks jagub.

Sellele kõigele pani aluse korvpallikodu. Olgugi et osati juhuse tõttu – koroonaviiruse pandeemia tõttu lõppes klubihooaeg enneolematult vara –, sobis ettevõtmine nagu rusikas silmaauku. Edukas oli see mitmest tahust: mängijad said end vormis hoida, treeneritetiim õppis ligi 50 mängijat paremini tundma ning võistkonnal oli võimalus koos olla. Viimane pole sugugi mitte vähetähtis, sest praeguse valikmängude süsteemi juures, kus tiim koguneb vaid nädalaks, kulub iga koos veedetud päev marjaks ära.

Tõestust, miks süsteem töötab, pole vaja kaugelt otsida, sest Soome koondis on sama mudelit kasutanud juba aastaid. Sel korral pandi kontrollmängudes Eesti vastu välja küll väga noor koosseis, ent eelmistel suvedel (ja ka korvpalliakadeemias) tehtud töö kandis vilja. Selline rivistus polnud varem rahvust esindanud, ent kõik teadsid, mida neilt oodatakse ja kuidas väljakul peab käituma.