Kohus: ameti tegevus Linnamäe hüdrojaama vaidluses on silmakirjalik

Linnamäe hüdroelektrijaam Foto: puhkaeestis.ee

Tallinna halduskohus tunnistas õigusvastaseks keskkonnaameti tegevuse Linnamäe hüdroelektrijaama tegevusloa pikendamise menetlemisel ja sellega venitamisel ning andis ametile kuu aega taotluse uuesti läbivaatamiseks. Keskkonnaameti hinnangul oli Wooluvabrik OÜ poolt jaama omandamine nende endi äririsk.

Amet tahab kalateede avamiseks ajaloolise paisu lammutada, sellele on vastu muinsuskaitseamet, Jõelähtme vald, kohalikud elanikud ja energiatootja.

Keskkonnaamet ole senini otsustanud Wooluvabrik OÜ poolt eelmise aasta 16. augustil esitatud vee erikasutusloa pikendamise taotlust ning on sellega põhjendamatult venitanud, märkis kohus.

Loa alusel toimub hüdroenergia tootmine Linnamäe paisul, mida amet soovib lammutada. Kohus nimetas silmakirjalikuks keskkonnaameti väidet, et amet ei saagi luba pikendada, sest luba kaotas pikendamise taotluse menetlemise ajal tähtaja saabumise tõttu oma kehtivuse.

Kohus märkis keskkonnaameti tegevust taunides, et nii võib amet taotluse lahendamisega venitades saavutada endale soovitud tulemuse, kuid selline ei ole seadusandja tahe. Kohus jättis jõusse Linnamäe hüdroelektrijaama esmase õiguskaitse, mille alusel on jaam alates möödunud aasta septembrist kuni tänaseni töötanud.

Riigikogu liikme, riigikogu toetusrühma Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks esimehe ja Jõelähtme vallavolikogu liikme Kai Rimmeli hinnangul pole keskkonnaameti poolt ettekäändeks toodud 750 jões liikuvat lõhekala piisav põhjus suure paikkondliku tähtsusega energiataristuobjekti lammutamiseks.

«Jõelähtme vald on väga huvitatud Linnamäe paisjärve säilimisest, kohalike elanike poolt on kogutud jaama toetuseks üle kahe tuhande allkirja,» ütles Kai Rimmel. «Antud juhul ei kaalu keskkonnahuvid, või täpsemalt keskkonnaameti huvid, üles meie kodukandi majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Paisuga seotud vaidluse lahendaks hästi ära kaitsekorralduskava muutmine ning lõheliste kaitsealaks oleva jõelõigu lühendamine.»

«Taotlesime keskkonnametilt tegevusloa pikendamist juba peaaegu aasta tagasi, kuid pole tänaseni mingit otsust saanud,» ütles Wooluvabrik OÜ juhatuse liige Vahur Kivistik. «Kuigi kohtu otsusega saame praegu tegevust jätkata, ei too see veel lõplikku lahendust. Jabur vastasseis keskkonnaametiga jätkub, kusjuures mälestisena kaitse all oleva jaama säilitamist nõuavad nii muinsuskaitseamet ja kui ka Jõelähtme vald. Pole normaalne, et riigiasutused peavad omavahel kohtus vaidlema, siin on vaja valitsuse konkreetset otsust.»

Keskkonnaamet: veeloa saamine sõltub keskkonnamõjude hindamisest

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak märkis, et kindlasti on võimalik kompromiss muinsuskaitse ja looduskaitse vahel, sest looduskaitse seisukohast ei ole vaja paisu lammutada, vaid tagada kaladele ligipääs kudealadele ning piisab näiteks kalapääsude rajamisest, et rändekalad saaksid käia jões kudemas ja seejärel tagasi merre suunduda.

«Jägala jõgi on oluline Natura 2000 ala, mis tähendab, et see on looduskaitseliselt tähtis piirkond terve Euroopa mõistes. Oluline on tagada kalade ligipääs paisust nii üles- kui ka allavoolu, mitte kõigutada jõe looduslikku veerežiimi ning taastada kaitstavate kalaliikide elupaigad paisust ülesvoolu,» märkis ta.

Nii näitas tema sõnul värske rändekalade populatsioonide aruanne, et rändekalade arvukus on Euroopas viimase 50 aasta jooksul vähenenud 93 protsenti ning selle üheks põhjuseks nii Eestis kui ka mujal on kalade rändeteedele rajatud paisud. «Hinnanguliselt on Eesti lõhejõgedel potentsiaali sobivate kudealade pindala järgi umbes 140 000 looduslikule laskujale ehk kudejõest merre jõudvale kalale aastas. 2018. aastal hinnati laskujate hulgaks ligikaudu 38 000, mis on vähem kui kolmandik võimalikust lõhede arvukusest. Jägala jõgi on üks Eesti olulisemaid lõhejõgesid,» märkis Vildak.

Keskkonnaameti kinnitusel sõltub uue veeloa saamine keskkonnamõjude hindamisest. «Jägala jõel on seoses jõe paisutamise ning elektrienergia tootmisega pooleli korraga kaks erinevat veeloa menetlust – üks neist on seotud juba seitse aastat tagasi lõppenud vee erikasutusloa järjekordse pikendamisega ning teine uue veeloa taotlemisega,» ütles Vildak.

Vee erikasutusluba Linnamäe paisul lõppes 2013. aasta jaanuaris ja 2012. aastal esitati uue veeloa saamise taotlus. «Taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine, sest ilma selleta pole võimalik veeluba anda. Keskkonnaamet ei ole keskkonnamõju hindamise aruannet siiani heaks kiitnud, sest seal on olulisi puudujääke, mida pole vaatamata korduvatele tähelepanujuhtimistele kõrvaldatud,» ütles Vildak.

Ameti väitel on keskkonnamõjude hindamise aruanne toonud välja, et Wooluvabrik OÜ kavandatav tegevus on vastuolus olemasolevate looduskaitse eesmärkidega ning mõjub Jägala loodusalale ebasoodsalt.

«Seega ei saa me olla kindlad, et Wooluvabrik OÜ kavandataval tegevusel puudub negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärgile,» ütles Vildak.

Tema sõnul peab keskkonnamõjude hindamise aruanne muu hulgas kajastama, kas Linnamäe hüdroelektrijaamale saab kohaldada erandit Natura 2000 kaitsealade mõistes, sest erandi tegemine on võimalik vaid siis, kui kaitsealal kavandatavale tegevusele puuduvad alternatiivid, projekt on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning pakutakse piisavaid hüvitusmeetmeid, et tekkivat ebasoodsat mõju loodusele kompenseerida.

«Ühe peamise argumendina on hüdroelektrijaama esindajad väitnud, et Linnamäe pais on Eestile oluline energiajulgeoleku seisukohalt. See ei ole siiski arvestatav väide, sest Linnamäe hüdroelektrijaama aastane elektritoodang moodustab kaduvväikse osa Eesti energiavajadusest – see on võrreldav ühe keskmise võimsusega tuuleturbiini elektritoodanguga. Nagu juba mainitud, ei saa ka muinsuskaitselisi põhjendusi paisu säilitamisel nimetada siinkohal esmatähtsateks ja erakordselt tungivateks, sest mälestisena arvel olevat paisu ei ole vaja lõhkuda,» selgitas Vildak.

Ameti kinnitusel on keskkonnamõju hindamise aruanne saadetud taas keskkonnaametile läbi vaatamisele. «Kas see vastab seekord nõuetele, selgub augusti keskpaigas. Kui Natura 2000 erand kohaldub, võib tegevusloa anda valitsuse nõusolekul,» märkis ta.

Ameti teatel selgub vee erikasutusloa pikendamine septembris.

«Ammu lõppenud kehtivustähtajaga luba on korduvalt pikendatud juba seitse aastat ootusest, et paisu omanik leiab lahenduse kalade liikumise tagamiseks olulistele lõheliste elupaikadele paisu taga. Wooluvabrik OÜ kaebas korralduse eelnõu kohtusse. Kohus rakendas esmast õiguskaitset, keelates keskkonnaametil ja keskkonnainspektsioonil mistahes toimingud, mis on suunatud paisutuse alandamisele ja elektritootmise lõpetamisele Linnamäe paisul,» ütles Vildak.

Keskkonnaamet tõlgendas halduskohtu antud esmase õiguskaitse määrust nii, et keskkonnaamet ei tohi kuni kohtuotsuse tegemiseni pikendamistaotlust puudutavaid edasisi toiminguid teha.

«Seega ei saa öelda, et Keskkonnaamet oleks vee erikasutusloa pikendamisega põhjendamatult venitanud,» märkis ta.

«Kui halduskohtu otsus kuu aja jooksul jõustub, peab keskkonnaamet otsustama, kas pikendada olemasolevat vee erikasutusluba või mitte. Oluline on siinkohal veel rõhutada, et Wooluvabrik OÜ omandas Linnamäe hüdroelektrijaama 2017. aastal olukorras, kus ta oli teadlik, et veeloa andmine paisutamiseks ja elektrienergia tootmiseks on problemaatiline. Seega oli hüdroelektrijaama omandamine nende teadlik äririsk,» ütles Vildak.

Linnamäe hüdroelektrijaam ja pais on rajatud 1922–1924 ning samast ajast on Jägala jõe paisutamisest tekkinud Linnamäe paisjärv. Jägala jõele rajatud Linnamäe paisu projekteeris 1917. aastal Soome insener Axel Werner Juselius, jaamas hakati elektrit tootma 1924. aastal.

Hüdroelektrijaama hoone on 1924. aastal tunnistatud kauneimaks tööstusehitiseks ning 2016. aasta detsembris nimetati hüdroelektrijaama pais kultuurimälestiseks kui Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Tegemist on Eesti suurima hüdroelektrijaamaga, mille võimsus on 1,15 MW. Jaam võib aastas toota 7 GWh elektrienergiat. Jaama opereerib Wooluvabrik OÜ.