Jaak Allik: piiritarast üle vaadates

Jaak Allik. Foto: Margus Ansu

Toetus konstruktiivsemale Vene-suunalisele poliitikale on meie avalikkuses suurem, kui meediast paistab, ja see võiks hakata mõju avaldama, kirjutab poliitik, lavastaja ja kriitik Jaak Allik (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Mõni aasta ­enne oma surma ennustas Vabadussõja-­aegse Vene Loodearmee ­ülemjuhataja Nikolai Judenitš, et sõltumata sellest, kes on Venemaal võimul, ühendab Venemaa tulevikus Läänemere idaranniku taas endaga, sest see on Venemaale strateegiline hädavajadus. Möödus kümmekond aastat ja nii läkski. Eesti rahva teadvusse jättis see sügava trauma. Kuigi maailm on sajandiga tehnoloogiliselt totaalselt muutunud ja geopoliitilised jõujooned teisenenud, põhineb Eesti kaitse ja välispoliitika endiselt Judenitši sõnastatud ohul, kusjuures eeldatakse, et see oht realiseerub endisel kujul – ikka püssiga ja üle Narva jõe.

Üksikisiku seisukohalt on see mõistetav, aga kas riigi ­seisukohalt ka mõistlik? Sest riigi kohus ei ole tegeleda mitte minevikuohtude läbi­elamise, vaid tulevikuohtude ennetamisega.