Juhtkiri ⟩ Liitlastevaheline vastuolu pole hea

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Vägede väljaviimine on karistus Saksamaale
• Trump võidab selle sammuga USAs populaarsust
• Saksamaal tuleb rohkem pingutama hakata

Ameerika Ühendriikide 11 900 sõjaväelase lahkumine Saksamaa baasist on paljude ekspertide arvates USA taganemine Euroopast. Vägede väljaviimisega seotud muutust tuleb analüüsida kahel tasandil: vägede ümberpaigutamise tähendus sõjalisele heidutusele ja poliitilised vastuolud NATO liitlaste vahel.

President Donald Trumpi sõnad ei jäta mingit kahtlust, et tema jaoks on see eelkõige Saksamaa karistamine liiga väikeste kaitsekulude eest. Sõnasõda ja omavaheline kiuslikkus ei ole see, mida vaba maailm praegu vajaks. Kaitsekuludega seotud teemasid peaksid liitlasriigid suutma selgeks rääkida omavahelistel kokkusaamistel, mitte aga reaalpoliitiliste manöövrite abil üksteisele sõnumit edasi andma. Sellised ootamatud sammud teenivad paraku Venemaa huve, kes sel korral ei pidanud ise just eriti palju tegema, et lüüa kiilu USA ja Euroopa suhetesse.

Lähenemas on Ameerika presidendivalimised. Raske on näha, mis kasu võiks USA jalaväe koosseisu vähendamine sealsesse heitlusse pakkuda peale selle, et Trump saab kohtumisel valijatele öelda, et on toonud oma sõdurid missioonidelt tagasi kodumaale. Samal ajal kui Ameerika globaalne haare ja mõjuvõim maailmas väheneb.

Endine USA vägede Euroopa ülemjuhataja Ben Hodges ütleb, et tuhandete Ameerika sõdurite väljaviimine­ kahjustab suhteid neile väga tähtsa liitlasega. «Saksamaa annab platvormi, selleks et viia ellu meie rahvusliku julgeoleku strateegiat Aafrikas, Euroopas ja Euraasias.»

Kuigi rohkemate USA vägede roteerimine idatiival peaks meid rõõmsaks tegema, on keeruline tunda head meelt NATO liitlaste vastuolude üle.

Kuigi USA kaitseminister Mark Esper kinnitas kolmapäeval Pentagonis pressikonverentsil, et vägede väljaviimise ja nende roteerivaks muutmisega panustatakse üha rohkem NATO idatiiva,­ Musta mere ja Läänemere kaitsevõimesse, et heidutada Venemaad, peaks see mõjuma meile rõõmusõnumina. Ent ümberkorralduste taga paistab tumedam pool: väga keeruline on seejuures tunda heameelt NATO liitlaste USA ja Saksamaa vastuolude üle.

Arusaadav loogika on ka pidevas vägede siirdamise harjutamises, mida üksuste roteerimine muuhulgas tähendab. Samas ameeriklaste isikkoosseis Saksamaal väheneb kolmandiku võrra ning veidi enam kui kaksteist tuhat sõjaväelast viivad ameeriklased üldse kodumaale. Selle juures on USA vägede isikkoosseis Saksamaal niigi üsna järjepidevalt vähenenud, ning seda ka viimase 15 aasta vältel.

Euroopal ning muidugi ka rikkaimal Euroopa riigil Saksamaal tuleb pingutama hakata. Mitte pelgalt seepärast, et Donald Trump on kantsler Angela Merkeliga kuri, vaid Euroopa enda pärast. Seejuures on Saksamaa liikunud NATOs kokku lepitud kaitsekulude taseme poole, ent mitte nii hoogsalt, kui Trump eeldanuks.

Kõik see on toimunud ajal, kui Venemaa president Vladimir Putin jutustab uuest ajaloolisest tõlgendusest ning soovib oma mõjuvõimu laiendada endiste Nõukogude Liidu vabariikide üle. Ukraina sõja algusest on möödas kuus aastat, Valgevenes kombitakse praegu Aljaksandr Lukašenka valmidust Venemaale meelepärane olla. Nende sündmuste valguses peaksime olema ettevaatlikud ja hoidma häid diplomaatilisi suhteid kõigi liitlastega, veendumaks, et artikkel 5 toimib igal ajal.