IRLi juhikandidaatide esmadebatil sai valuküsimuseks sisedemokraatia

Harjumaa erakondlaste silme all astusid täna pärastlõunal Saue valla kultuurikeskuses püünele kolm IRLi esimehekandidaati. Tuisku mattunud teede kiuste kohale saabunud ligi 50 inimest olid tunnistajaks, kuidas saalis tõusis temperatuur ja valjenes hääletoon hetkil, kui jutuks tuli kaduma kippuv visioon ning lonkav sisedemokraatia.

Kui Kadrina kandist saabunud Liisa Pakosta pärast Andres Herkelit ja Urmas Reinsalu viimase esimehekandidaadina Saue valla kultuurikeskusesse tuiskas, oli ta peaaegu kindel, et arutelu «IRLi tulevikuvisioon aastani 2015» toppab tema tõttu juba kümmekond minutit.

Selgus aga, et erakonna praeguse esimehe Mart Laari sõnavõtule järgnenud küsimustelaviin oli päevakorda ligi tunni võtta edasi lükanud. Samal ajal, kui esimehekandidaadid end valmis seadsid ja erakonnaliikmed piirkonna juhatuse ning volikogu liikmeid hääletasid, lahkus Laar kultuurikeskusest debatti kuulamata.

IRLi kuvand seostub skandaalidega

Arutelu moderaator Siim Kiisler haaras ohjad küsimusega, millisena näeb erakonda inimene tänavalt ja kuidas peaks IRL muutuma tulevikus.

«Mida me IRL-is vajame, on printsiipide järgi üles ehitatud selged reeglid. Kolm olulist märksõna, mida inimesed peaksid tulevikus IRLiga seostama on õigusselgus, läbipaistvus ja poliitika prognoositavus,» leidis Urmas Reinsalu.

Liisa Pakosta sõnas, et tahab näha teistest erakondadest selgelt eristuvat parteid, mida iseloomustaks rahvuslik konservatiivsus ja sisuliste debattide pidamine.

«Nagu Liisa märkis, siis elamislubade skandaal ja Mart Laari lahkumine on märksõnad, millega inimesed erakonda hetkel seostavad,» nentis Herkel ja lubas IRLi võtmesõnadeks kujundada usalduse, avatuse ja rahvusliku jätkusuutlikkuse.

Valuküsimuseks sisedemokraatia

Kandidaatidel tuli konkreetsemad põhimõtted sõnastada siis, kui mikrofoni sai kauaaegne erakondlane ja ühenduse Res Publica asutajaliige Valeri Kalabugin. «Meil on demokraatiaga probleeme, meil on manipuleerimist,» hindas Kalbugin IRLi siseelu. «Juba 18 aastat on selline tendents, et tuuakse liikmeid saali hääletama. See käib ja see kordub. Mida kavatsete konkreetselt teha selleks, et erakond oleks ise demokraatlikum? Ainult sõnadest ei piisa!»

Kõige järsema joone küsimuses võttis Andres Herkel. «Ühte niisugust etendust me nägime siin täna. Olukorras kus kandidaatide tutvustamine käib ja samal ajal käib hääletus – sellised asjad lihtsalt ei lähe! See tuleb ära kaotada,» sõnas ta. Sisedemokraatia elustamiseks on Herkel oma valimisplatvormis välja käinud kümmekond punkti, näiteks põhikirja muutmine ja sisevalimiste eetilisem korraldamine.

«Olulisim küsimus on see, et erakonna sisekultuuri ei allutataks erihuvidele vaid missiooni teenimisele,» leidis Reinsalu ning avaldas lootust, et erakonnajuhi valimised on esimesed omasugused, kus valituks osutub eri leere ühendav kandidaat.

«See on normaalne, et inimesed nahistavad omavahel, see on kõikides erakondades nii. Meil on vaja rohkem rääkimist, rohkem vastamist,» lisas Pakosta.

Potentsiaalsed peaministrid

Marko Mihkelsoni küsimusele, millise joone võtaksid kandidaadid peaministrina Eesti majandusotsuseid langetades, leidis Herkel, et nõue käituda vastutustundlikult peaks kuuluma Eesti välispoliitilisse sõnumisse. «Meie erakond oli see, kes hakkas rääkima vajadusest fikseerida riikide eelarvedefitsiidi määr. Eesti on seda järginud ja peaks nõudma ka teistelt,» ütles ta.

Reinsalu sõnul võitleks ta peaministrina Euroopa liitu lõhestava meelsuse vastu ja pingutaks eestlaste tööviljakuse tõstmisel. «Millega ma kindlasti kaasa ei lähe on euroskeptilise hoiaku esile kergitamine. Eesti ekspordib rohkem kui kaks kolmandikku oma toodangust Euroopa liitu ja meie jaoks on oluline turu täielik avanemine. Oluline näitaja, kus jääme maha liidu vanadest riikidest on töö tootlikkus. Oleme kehval järjel,» hindas Reinsalu.

Pakosta tihendaks aga Eesti koostööd liidu partnerriikidega. «Euroopa liidus oleme nagu heast perekonnast pärit vaene neiu. Peaministrina suhtleksin rohkem inimestega, kes Euroopa liidus tegelikult otsustavad – seda on praegune peaminister alakasutanud,» hindas ta. Pakosta sõnul on Eestis puudu töötava inimese väärtustamisest. «Töötaval inimesel peab olema parem kui sellel, kes suudaks tööd teha, aga ei tee ja elab sotsiaaltoetustest.»

Kõik esimehekandidaadid olid üksmeelel selles, et olulisim ülesanne on muuta erakonna ideoloogia selgemaks ja eristuvamaks. IRLi uus juht selgub valimistel 28. jaanuaril.

Pikemat salvestust kandidaatide kohta saab näha siin.