Kõigepealt lähevad küpsed suvemarjad põõsast põske, nii palju kui mahub – see on justkui vitamiinipatarei talveks ette. Sellele järgneb juba klassikaline moosikeetmine, siis marjade ja saumikserdatud toormooside sügavkülmutamine ning koogid, kirjeldab Eesti Naise kokandustoimetaja ning lugematu arvu retseptikogumike autor Lia Virkus igasuvist marjade kõrgaja refrääni oma köögis.
Koduaia marjavalik on tema perel igatahes rikkalik: maasikad, vaarikad, eri värvi sõstrad, tikrid, isegi kultuurmustikad – nii on kogu suvise hooajaringi värsked marjad omast käest võtta. Lisaks on need talle kui toiduprofile ajakirja või raamatu pildistamisseanssidel kiirabiks, kui näiteks marjamaiuste kaunistuseks on vaja põõsa küljest juurde haarata mõni sõstrakobar, karusmari või oksake-leheke.
Lia Virkus tõdeb, et millegipärast ei hinda paljud enam tikreid, kuid tema teeb karusmarjadest nii toormoosi kui paneb ka tervelt sügavkülma. „Need on Eesti supermarjad,“ kinnitab ta. Sügavkülmast võetud tikreid, sõstraid ja muid marju sööb ta sügisel-talvel muu hulgas hommikupudruga või suristab smuutiks. Mõnikord keedab talvel sügavkülmamarjadest aga värskelt purgikese moosi pannkookide peale – köök lõhnab siis täpselt nagu suvel!