VÄITLUS ⟩ Konstantin Päts 1934: kas riigivanem käitus õigesti?

Nõukogude võimud küüditasid president Konstantin Pätsi 30. juulil 1940. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Täna möödub 80 aastat päevast, mil president Konstantin Päts küüditati oma Kloostrimetsa talust Siberisse. Milline hinnang tuleks anda tema tegevusele ühes Eesti ajaloo sõlmpunktis? Väitlevad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum juhatuse esimees Trivimi Velliste (Isamaa) ja ajaloolane Jaak Valge (EKRE).

TRIVIMI VELLISTE: 1929. aastal algas Ameerika Ühendriikides majanduskriis, mis levis kiiresti Euroopasse. 1930. aasta lõpuks jõudis see täie jõuga Eestisse. Eestis algas siis suur laostumiste laine, kaasnes tööpuudus. Meeleolu oli rahutu. Toompead süüdistati kümme aastat kestnud lehmakauplemises. Eesti vabadussõjalaste ühingutest kasvas välja rohujuuretasandil poliitiline liikumine ning Eesti Vabadussõjalaste Keskliit muutus järk-järgult poliitiliseks organisatsiooniks ja tegi ettepaneku muuta riigi põhiseadust. Kõigepealt proovis riigikogu ise kahel korral põhiseadust muuta, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid. 1933. aasta oktoobris said vapsid esitada riigikogule oma eelnõu. Selle poolt hääletas 72 protsenti valijatest. Senisest parlamentaarsest riigist sai sisuliselt presidentaalne riik.

JAAK VALGE: Konstantin Päts oli ilma kahtluseta väljapaistev Eesti riigitegelane: tema poliitikaelus oli nii positiivseid kui ka negatiivseid episoode. 1939. ja 1940. aasta alistumise üle kindlasti vaieldakse edasi. Võib-olla tuleb veel infot. Näiteks, mida tähendas tema poolt palga saamine Nõukogude naftakompaniilt 1931. aastal? Aga täna räägime 1934. aasta riigipöördest. Sellele järgnenud autoritaarse korra kehtestamisele eelnenu ei ole mustvalgelt mõtestatav. Eesti kodanikud olid igati demokraatiameelsed, aga riigipööre tõukas meid Euroopa autoritaarsete riikide sekka. Eestiga sarnastest riikidest jäid demokraatlikeks näiteks Soome ja Tšehhoslovakkia. Lisaks sellele, et 1934. aastal hävitati Eesti demokraatia, hävitati ka Eesti kodanike eneseusaldus. See oli üks esimesi samme 1939. ja 1940. aasta alistumise poole. Ajalugu ei ole mõtet moderniseerida. Hindame nende inimeste tegevust nende endi seisukohalt, nii nagu nad nägid olevikku ja tulevikku. Nüüd me muidugi tahaksime uskuda, et 1939. ja 1940. aastal ründas Nõukogude Liit demokraatlikku Eestit. On tõsi, et 1930. aastate alguses, majanduskriisi tingimustes, oli olukord raske. Ent 1934. aastal toimunud riigipööre toimus tingimustes, kus majanduskriis oli läbi ja ka poliitiline kriis oli leidnud lahenduse.