Edu Kuill: Aitan ainult neid, kes tahavad endaga vaeva näha

Looduses on vaja tugevaid matkajuhte. Edu Kuill ise pikkuse ja kaalu poolest just silma ei paista, aga rammu jagub tänini. Foto: Erakogu

Soomaa matkajuhi ja Kõpus asuva Põhja-Sakala valla turismiinfokeskuse teabetöötaja Edu Kuilli (68) elukäik on olnud nii kirev, et kõiki oma töid ja tegemisi on tal endalgi keeruline ühe hooga meenutada, aga kõigi ühiseks nimetajaks peab ta loomingulisust.

„Tänaseks olen endas tasakaalu saavutanud,” kinnitas mees, kes erinevate ametite kõrvalt on teinud rokkbändi, kirjutanud raamatu „Soomaa loomajutud”, loob muusikat, joonistab, disainib, õmbleb rõivaid jne. „Ma lihtsalt näen kõiges ümbritsevas, eriti looduses, midagi sellist, mis paneb mõtte ja vaimu tööle, olgu selleks siis huvitav puuoks või üksikult seisev heinaküün,” tunnistas mees, kes kõigele lisaks harrastab šamanistlikku elulaadi ja tutvustab huvilistele loodusega kooskõlas elamise võimalusi. Soomaal hoiab teda võimalus soovi korral üksi olla. „Olen kasvult väike, aga vajan väga palju ruumi.”

Matkalistele meeldivad päris asjad

Lapsepõlve Soomaa lähedal Serukülas veetnud Edu Kuill on Soomaal talumuuseumi pidanud ning selle kõrvale isegi katuselaaste tootva tehase rajanud. Ka majutusteenust on pakutud. Ent 2008. aasta majanduskriis andis elule taas uue suuna. „Pidin kõik eelneva ära lõpetama. Puidutööstus ja turism ei toiminud, 2009. ja 2010. aastal külastajaid Soomaal peaaegu ei käinudki. Läksin ära Tallinnasse nooriku juurde. Elasin kaks aastat Nõmmel, aga õiget tööd ei leidnud, mind pandi tänavaid koristama ja kuidagi kitsas hakkas seal ka, tulin 2011. aastal tagasi. Kuna Tallinnas aega oli, kirjutasin seal raamatuks varem kogutud pärimuslood inimeste ja loomade suhetest. „Soomaa loomajutud” võeti päris hästi vastu ja kui kunagi vaim peale tuleb, kirjutan järje. Talvel oleks aega, aga ilma lumeta talved tõmbavad mulle koti pähe ja positiivset energiat napib.”

Pealinnast vanematekoju naastes jätkas Kuill giiditööga. Looduses on vaja tugevaid matkajuhte. Ise ta pikkuse ja kaalu poolest just silma ei paista, aga rammu jagub tänini.