Lennuki "triibud" aitavad ilma ennustada

Joonpilved ehk kondensjäljed on tavalised pilved, mis võivad tekkida õhusõiduki lendamise mõjul kahel moel. Foto: Elmo Riig

Ikka ja jälle on küsitud, mis triibud need seal taevas ja kas neil ka mingi tähendus. Suvi hakkab jõudma poole peale ja madalpilvisust on veel vähevõitu, nii et võib sageli jälgida põnevaid pilvi – joonpilvi ehk kondensjälgi.

Joonpilved (Cirrocumulus tractus) ehk kondensjäljed on tavalised pilved, mis võivad tekkida õhusõiduki lendamise mõjul kahel moel. Esimesel juhul on põhjuseks õhusõiduki mootorist pärinev veeaur, mis paiskub õhku põlemisprotsessi käigus. Teisel juhul võivad kondensjäljed tekkida oludes, kus õhk on veeaurust küllastunud. Viimasel juhul on üks otsene põhjus väike rõhulangus – selle tekitavad õhuvoolud õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses, õhutemperatuur veidi langeb ja veeaurust peaaegu küllastunud õhus sellest piisab kondensatsiooniks.

Need joone- ja riba(lindi-)kujulised pilved, mis on mõnikord lühemad, teinekord ulatuvad üle kogu taeva, võivad aja jooksul katta suure osa või terve taevalaotuse, mõnikord on katkendlikud või usjad.

Ehkki neid esineb aasta ringi ja need on väga tavalised, sageli varjatud madalate pilvedega, on need sagedasemad kahe eri tihedusega õhumassi vahel oleva üleminekuvööndi (front) ja madalrõhu­lohu ees või madalrõhkkonna soojas osas (nn soojas sektoris).

Joonpilved koosnevad enamasti jää­kristallidest, vahel ka allajahtunud veetilkadest, seega vesi püsib vedel miinuskraadide juures. Seetõttu on need kiud- või kiudrünkpilvede erim, mis annavad küll sageli sademeid, kuid aluspinnani need ei jõua (virga).

Joonpilvedel on ilmaennustuse seisukohast tähendus: kui joonpilvi hakkab tekkima massiliselt mingis kindlas ilmakaares, sageli koos teiste ülemiste pilvedega ja levimisala laieneb, siis on oodata pilvisuse tihenemist ja sademeid 12–24 tunni jooksul, mõnikord ka kiiremini. Kui joonpilvi ei teki või need väga kiiresti kaovad, siis ilm püsib või paraneb.

Seega suudab asjatundja kondensjälgedest välja lugeda infot kõrgetes õhukihtides valitsevate tuule- ja niiskusolude kohta. Joonpilved võivad viidata lähenevale tsüklonile või selle lohule, mille eel suureneb kilomeetrite kõrgusel maa- või veepinnast õhuniiskus ja õhk hakkab kerkima, soodustades niiviisi joonpilvede teket ja püsimist. Kui joonpilv on katkendlik, näitab see veeauru ebaühtlast jaotust troposfääri ülapiiril, täpsemalt kõrgusel, kus jälg asub. Seega on võimalik ka vastupidine: prognoosida atmosfääri seisundi abil seda, kus on joonpilvede teke tõenäoline. NASA on koostanud vastava prognoosikaardi, mis on internetis igaühele kättesaadav.

Möödunud nädal lõppes ideaalsete suveilmadega. Selle lõpetas omakorda äikesepuhang nädala alguses. See nädal tuleb veeta Harju keskmise suve jaheduses ja sajuhoogudes. Ehkki suvi on alles poole peal, näib, et pikemat stabiilse ilmaga perioodi ette näha pole. See ehk ei meeldi paljudele, aga loodusele on mõõdukalt soe ja vesine ilm väga soodne.

Nagu kuu aega tagasi ennustatud, jääb juuni juba teist aastat järjest kõige soojemaks suvekuuks. Seda esineb harva, et juuniga nii, aga üldse tundub, et juuniga toimuvad kummalised lood.