Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Nädala mõte: tahaks teatada, aga kellele?

Copy
Elektriliinid. Pilt on illustratiivne.
Elektriliinid. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Arvestades inimkonna vanust, oleme üsna vähest aega tarbinud elektriga kaasnevaid mugavusi. Ometi oleme sellega nii harjunud, et juba paaritunnine katkestus paneb kannatuse tugevalt proovile.

Rääkimata sellest, et on pime ja süüa ei saa teha, ei saa sageli vettki kraanist kätte ega sooja tuppa. Paari nädala tagune torm võttis taas omajaolt eestlastelt elektri, ka minult. Hea küll, üks faas jäi mingil määral alles, paraku polnud sellega midagi peale hakata. Kodumasinate säästmiseks elasime siiski elektrivaba elu, 32 tundi, keskmise suurusega alevis.

See selleks, ikka tuleb torme ja katkestusi ette, ent küsimusi tekitas hoopis suhtlus Elektrileviga. Kodulehel on kenasti kirjas, et elektrikatkestusest tuleb etteantud telefoninumbril teada anda. Paraku on see number niivõrd hõivatud, et isegi kui jätta telefoni laua peale tunniks ajaks ootele, ei saa kedagi kätte. Siis eeldad, et tormi tõttu teatakse probleemist niigi ja küllap juba tegeldakse. Hilisõhtul, kui teised enamasti magavad, proovid korra veel Elektrileviga õnne. Selleks hetkeks on katkestus juba kümme tundi kestnud. Oh õnne, saadki klienditeenindaja kätte, ent too teatab, et nad ei tea sellest rikkest midagi. Kümme tundi hiljem!

Tahes-tahtmata tekib küsimus, kuhu see koer nüüd maetud on. Kas päriselt ei olegi keegi neid selle aja jooksul kätte saanud või on see lihtsalt hädavale. Igatahes tasub Elektrilevil mõelda parema teavitusvõimaluse peale, kus kliendid saaksid päriselt katkestusest teada anda, mitte tund aega telefonist tulemusteta kena muusikat kuulata. Paraku tekivad probleemid ju ikka kehva ilmaga ja hulgal inimestel korraga.

Ent Järvamaa metsade vahel elab talupere, kellel ei lähe kunagi elekter ära. Nimelt otsustas perekond endale ise elektrit tootma hakata, kuna kümme aastat tagasi maale kodu rajades küsis Elektrilevi neilt pooleteistkilomeetrise liini koduni toomiseks üle 30 000 euro. Otsustati, et mõttekam on enda elektrivajadus päikesepaneelide ja generaatoriga ära rahuldada.

Müts maha selle tubli pere ees, kelle tegemistest tänasest lehest lugeda saate ja kes ühegi raskuse ega takistuse ees ei kohku. Loodame, et selliseid peresid tuleb maale veelgi ja nagu perenaine ütleb, on isegi ilma kosmilise hinnaga elektriliitumiseta võimalik maal edukalt hakkama saada.

Tagasi üles