Puhkajale soodne suvi ei meeldi põllumehele

Koristusaeg on osas piirkondades juba alanud, kuid eripäraks on vilja väike mahukaal. See on kuumaperioodi tulemus: vili valmis liiga kiiresti, kasvas suure hooga täis ja lõpetas kasvamise siis, kui tera polnud veel pontsakas. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Tänavune suvi on olnud heitlik – pole puudunud põud ega rahetormid. Põllumehed on enamasti juba viljakoristust alustanud ja esimesed märgid näitavad, et tulemas on Harju keskmine saagiaasta. Lõplik tõde selgub muidugi siis, kui kogu vili on koristatud.

Tartumaal seemnevilja kasvatav Madis Ajaots ütles, et rüps ja heinaseeme on koristatud ja rüpsisaak oli keskmine. „Ilm oli juunis kuum, lausa 30 kraadi. Eesti oludes on see liiga ekstreemne, seepärast on põldudel siin-seal põualaigud. Pole hea, kui kasvuajal niimoodi kuumutab. Taliotra on hakatud ümbruskonnas ka koristama ja saak on 5–7 tonni hektarilt. Need pole rekordid, aga täiesti normaalne saak. Tera pidi aga viljal peenike olema, eks põua pärast.”

Ajaots kasvatab igal aastal ka midagi uut. Näiteks paljasterakaera ehk kaera, mida ei pea koorima. „Seega üks masin jääb tööstuses n-ö vahele. Katsetame seda kultuuri esimest aastat ja tundub täitsa jumekas,” ütles Ajaots.

Erilistest kultuuridest kasvab tema põldudel veel kikerhernes. Ajaotsa sõnul kasvatatakse seda Indiast pärit kultuuri kolmandat aastat ning sort ‘Lambada’ on end päris hästi näidanud. „Kikerhernes tahab pikka kasvuaega ja praegu me alles otsime Eesti oludele sobivat sorti.”

Ajaots katsetab ka läätsekasvatusega. Lääts on eestlastele tuttav varasemast ajast, paraku vajus vahepeal tarbimine ja kasvatamine unustusse, aega praegu avastatakse läätse toidulaual uuesti.

Ajaotsa põldudel sirgub kümneid sorte kultuure ning ta katsetab pidevalt.