:format(webp)/nginx/o/2020/07/28/13238245t1h6a3f.jpg)
RB Rail AS Eesti filiaali juht Aivar Jaeski kirjutab sellest, et RB tasuvusuuringute kriitikute arvutused põhinevad vigastel lähteandmetel. Samuti toob ta välja põhjuse, miks olemasoleva raudtee ümberehitamine kiirraudteeks ei ole majanduslikult põhjendatud.
Eelarve kokkupanek on igas asutuses keeruline ja pingeline protsess. Seda keerukam, kui tegemist on riigi eelarvega, kus tuleb mängu poliitika. Asi on veel komplitseeritum, kui pannakse kokku riikide liidu ehk Euroopa Liidu eelarvet.
Ma uskusin eksperte, kes ütlesid, et järgmist ELi seitsme aasta eelarvet ei lepita kokku Soome ega Horvaatia eesistumise ajal, vaid just Saksamaa juhtimisel. Tänavu 21. juulil suutsidki Euroopa Liidu valitsusjuhid pärast viit päeva koosolekuid jõuda kokkuleppele 1,82 triljoni euro kasutamises. Euroopa Liit kinnitas selle leppega Rail Balticu projekti rahastamise jätkumise.
Eestile eraldatud 1,56 miljardit eurot tähendab seda, et oleme õigel teel ja saame projektiga lõpule minna planeeritud ajakava alusel. «Eesti, Läti ja Leedu unistus kiirest ja keskkonnasõbralikust raudteeühendusest Euroopaga saab teoks,» ütles peaminister Jüri Ratas. Ka rahandusminister Martin Helme ütles pärast kokkuleppe saavutamist, et rahaline vastuväide Rail Balticule on tema silmis maandatud. Seda suurem on imestus lugeda järgmisel päeval Postimehes ilmunud kolme artiklit, kus Rail Balticu projekti sõnu valimata materdatakse.
Jättes kõrvale detailid ning keskendudes Eesti inimeste liikumisvõimaluste avardumisele, on ju selge, et Rail Balticu rakendumise järel muutub eeskätt maapiirkondade ning väiksemate linnade elanikele väga palju. Rail Balticu tööle hakkamise järel saab Tallinnast mugavalt Pärnusse 40 minutiga, Pärnust Riiga tunniga. Lisaks teevad riigisisesed rongid peatusi kohalikes jaamades, mis tähendab, et Tallinnast Kohilasse saab rongiga 25 minutiga ning Raplasse 33 minutiga. See annab võimaluse hakata kohalikel näiteks Tallinnas või ka Pärnus tööl käima.
Samuti mõjutavad inimeste liikumine, nende suurem sissetulek ja parem juurdepääsetavus kohalikku majandust ning kindlasti ka kinnisvarahindu. Eriti Pärnus. Niisamuti pole räägitud eriti palju sellest, et kaubavedude raudteele suunamine teeb vähemalt kaks Eesti kriitilisema liiklusega maanteed, Tallinna-Pärnu-Ikla ning Tallinna-Tartu, tublisti turvalisemaks.
Lisaks muidugi autotranspordist vähenenud saaste ja muud keskkonnamõjud. Rail Balticu rajamisel keskenduksin siiski enim inimeste võimaluste avardumisele, sest iga riikliku investeeringu keskmes peaks olema kõigepealt inimene ja tema elutingimuste parandamine. Nüüd aga kõigest lähemalt.
Keskkonna kohta on tehtud uuringuid, et Eestis on piisavalt loodusvara, mida kaevandada, ja seda, mida meil pole või on puudu, saame sisse osta. Küsimus hakkab pigem olema, kas kasutame Eesti maavarasid ja jätame ELi raha Eestisse või ostame liiva ja killustiku Lätist ning anname raha naabritele.