/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/02/11/12935207t1hc6a3.jpg)
Justiitsministeeriumi dokumendiregistrist said avalikuks enam kui 1000 tasuta õigusabi saanud inimese andmed, kirjutab rahvusringhääling.
Justiitsministeerium jättis õigusabi saanud inimeste andmed avalikuks
Koos nimega võis dokumentidest teada saada, kes pöördus juristi poole rahahädas, kes seoses hooldusvaidlusega. Dokument, kus oli kirjas, kes sai õigusnõu seoses alimentidega, kes eraisiku pankroti pärast, rippus internetis ligi kuu aega.
Tartus juuksurina töötaval Maril* [lekkinud nimed on artiklis muudetud] on kaks väikest last. Justiitsministeeriumi dokumendiregistrist saime teada, et juuni alguses kohtus Mari juristiga. Mari nime taha on kirjutatud sõna «lahutus».
Dokument, mida kõik ligi kuu aega lugeda võisid, pärineb osaühingult Hugo. See ettevõte pakub juba neljandat aastat tasuta õigusnõustamist. Selleks, et töö eest raha saada, esitab osaühing korra kuus justiitsministeeriumile tegevusaruande.
Juunikuise aruandega läks midagi valesti ja enam kui 2000 õigusnõustamise episoodi said avalikuks.
Teiste seas rullus dokumendis lahti ka Tallinna algklassitüdruku Liina* lugu. Justiitsministeeriumi dokumendiregistrist võis huviline näiteks teada saada, miks ei leia internetist pilte Liina isast. Tüdruku nime taha on kirjutatud sõnapaar «põlvnemine ja elatis».
Kui paljude inimeste andmed lekkisid, on keeruline täpselt öelda, kuna mõned inimesed käisid juristi juures mitu korda, kuid hinnanguliselt võib öelda, et avalikult olid näha enam kui tuhande inimese andmed.
OÜ Hugo juhatuse liige Erki Pisuke ütles ERR-ile, et justitisministeerium omalt poolt monitoorib ka teenusega rahulolu. «Ma arvan, et kui tegemist on riigi poolt toetava teenusega, siis see on ka mõistetav, et iga sellise avaliku raha üle on ka teatud kontroll. Dokumendid, millele viitasite, on inimliku eksituse tõttu lihtsalt sinna andmekogusse sattunud ja nüüdseks ka sealt eemaldatud.»
Hugo säilitab muuhulgas koopiad õigusnõu saanud inimeste dokumendist, kuid need ei lekkinud, kuid vähemlevinud nimega inimesed saab ka ilma dokumendita välja selgitada.
Omaette küsimus on, kas niisugust andmekogu üldse pidada tohib. Seadus ütleb, et advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust.
Erki Pisuke selgitas, et need reeglid tema teenusele ei laiene. «Need kohustused on ikkagi mõeldud advokaatidele. Hugo juristid ei ole advokaadid, nemad advokatuuri ei kuulu, seega see printsiip siin otse ei rakendu. Aga loomulikult ka juristid täidavad seda nõuet oma elus. Kõiki andmeid, mis neile usaldatakse, säilitatakse samadele nõuetele vastavalt.»
«Justiitsministeeriumil on kahju, et aruandlus, mida kasutatakse riigi eelarvevahendite kulul osutatava teenuse kvaliteedi ning asjakohasuse üle järelevalve teostamiseks, on saanud meie dokumendiregistris avalikuks koos isikuandmetega,» kirjutas ministeeriumi avalike suhete suhete nõunik Kertu Laadoga.
Laadoga lisas, et kohe pärast rahvusringhäälingu pöördumist piiras ministeerium dokumentidele juurdepääsu ja asus välja selgitama võimaliku rikkumise asjaolusid.