Raul Oreškin (53) proovis esimest korda raamatu kirjutamisega kätt ligi viis aastat tagasi. Ühel hommikul istus ta Tartu-Tallinna rongis ja pani kirja loo sellest, kuidas ta vananeb. Vananemine saigi tema reaalsust ja fantaasiat põimivate juttude põhimotiiviks ning ilmus raamat «Kui ma vananen».
Elu ridakülas tähendab, et midagi ei ole teha: naabritega lihtsalt peab hästi läbi saama.