Vesinikupööret enam ei väära

Füüsikalise keemia professor Enn Lust pälvis ülikooli kõrgeima tunnustuse teaduspõhise roheenergeetika edendamise eest. Foto: Sille Annuk

Juuli alguses esitas Euroopa Komisjon plaani energiasüsteemide lõimimiseks, mis on vajalik Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Eriline koht selles plaanis on vesinikuenergeetikal. Vesinikuenergeetika ekspert, Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor akadeemik Enn Lust räägib, mis loom see vesinik on ja millega seda süüakse.

Kuidas suhtute Euroopa Liidu otsusesse panustada vesinikule?

Euroopas on vesinikutehnoloogia arendamine käinud varjatult väga pikka aega. See käib juba 30–40 aastat. Vesinikutehnoloogia on eriti oluline just praegu, kui meil on intensiivse fossiilkütuste tarbimise ajajärk loodetavasti selja taha jäämas. Vesinikutehnoloogia on keskkonna- ja tervisesäästlik. Palju arutletud globaalse soojenemise efektist veel olulisem on tervisekaitse aspekt. Euroopa Liidu statistika järgi sureb umbes 800 000 inimest enneaegselt veresoonte haigustesse selle tõttu, et oleme õhu tiheasustatud tööstuspiirkondades ära saastanud.

Kuidas sobib vesinik loodussõbraliku ja taastuva energeetika tervikusse päikese ja tuule kõrvale?

Kõige kriitilisem punkt taastuvas energeetikas on selle ebapüsivus: tootmisvõimsus võib väga tugevasti kõikuda, mis nõuab salvestamisviiside arendamist. Vesinik võimaldab salvestada päikese ja tuule kõikuva elektri, milles ongi ülemineku teine suur eesmärk peale tervisekaitse. Piisavalt suureskaalaline akupatareide tootmine energia salvestamiseks ei ole tänapäeval võimalik.