Isad, pojad ja kiiruskatsed

Junior-klassi mudeli putitamine. Foto: Tuuli Põhjakas

On suviselt jahe, kuid päikseline laupäev. Nõmme noortemaja aiast rattaga sisse sõites lööb esimese asjana ninna õli, metalli ja männivaigu lõhn, mis õhus hõljub. Inimesi liigub, kuid kõik on keskendunud ja omavahel räägitakse vähe. Peamiselt seistakse raja ümber, piilutakse kordodroomi akendest sisse ja oodatakse midagi.

Ja siis see heli. Äkki lööb kõrvu kurdistavalt vali plärin, mida on raske isegi heliks nimetada. Raja äärde jõudes näitab tabloo tubli 250 km/h, kui väike ja vaevu nähtav mudel ringrajal kiireid ringe teeb. Heli, mida see sealjuures kuuldavale toob, on hirmuäratavalt mürisev, nii väikese mudeli kohta pea ootamatult kurdistav. Vist esimest korda üle aastate pole raja ääres hurjutamas ühtki naabrit, pigem mõned uudishimulikud pealtvaatajad, kes hääle peale kohale tulnud.