Graafik ⟩ Kantar Emor: erakondade reitingutes on taastunud kriisieelne olukord

Reformierakonna esimees Kaja Kallas Foto: Tairo Lutter

Uuringufirma Kantar Emor küsitluse kohaselt on erakondade reitingutes taastunud koroonakriisieelne situatsioon ning reitingute edetabelit juhib kindlalt Reformierakond 31 protsendiga, taastades oma kriisieelse toetuse.

Kui vahepealne koroonakriis võimaldas koalitsioonierakondadel rohkem meediakajastusi saada ning nende summaarne reiting tõusis maikuus 46 protsendini, siis nüüdseks on see kukkunud uuesti 40 protsendi lähedale. Keskerakonna reiting on langenud 17 protsendile ja EKRE toetus 18 protsendile. Kantar Emori juhtekspert Aivar Voog: «Nähtavasti on kahe populaarsema koalitsioonierakonna kukkumise põhjuseks olnud sisetülid valitsuses, mis kindlasti ei mõjunud kummagi erakonna kuvandile hästi.» 

Vahepeal alla valimiskünnise olnud Isamaa on mõnevõrra taastanud oma positsiooni, olles nüüd kuue protsendi lähedasel tasemel. Neljandal kohal jätkab stabiilse 14-protsendise toetusega Eesti 200. Viiendal kohal olevate sotside toetus on olnud suvel langustrendis.

Kui vaadata erinevate erakondade toetajate valikukindlust, siis neljandal kohal oleva Eesti 200 toetajatest on oma eelistuses täiesti kindel vaid 21 protsenti, samas kui EKRE toetajatest on oma valikus kindlad peaaegu kolm korda rohkem ehk 60 protsenti toetajatest. Voogi hinnangul on seega Eesti 200-l suhteliselt kõrget toetust valimistel raske realiseerida. 

Graafikul on erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega võimaldab andmete esitamine antud viisil näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga. «Ei oska öelda» osakaal oli juulis 17,5 protsenti. Maksimaalne viga ±2,7 protsenti.

Uuring toimus veebiintervjuudena ajavahemikul 16.–22. juuli. Kokku küsitleti 1125 valimisealist Eesti kodanikku vanuses 18–84 eluaastat.