Mart Helme: õpirände muudatused aitavad pidurdada riskiriikidest pärit kogukondade kasvamist

Siseminister Mart Helme. Foto: Madis Veltman

Tänasel valitsuskabineti istungil lepiti kokku õpirännet puudutavates välismaalaste seaduse muudatustes, teatas siseministeerium. Ametkonna kinnitusel puudutavad need üksnes kolmandate riikide välisüliõpilasi ning nende eesmärgiks on piirata kõrge sisserände ja sisejulgeoleku riskiga kogukondade tekkimist.

Siseminister Mart Helme sõnul tuleb praegust õpirände regulatsiooni muuta, sest see ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadusega. «Meie eesmärk on ära hoida riskiriikidest pärit kogukondade pidev suurenemine ja valdavalt on selle põhjuseks õpiränne. Seetõttu pean vajalikuks üle vaadata Eestisse õppima tulevate välismaalaste pereliikmete kaasa võtmise tingimused ja pärast õpingute lõppu Eestisse jäämise tingimused,» ütles Helme.

Riskiriikidest pärit kodanike kehtivad tähtajalised elamisload aastate lõikes:

Tabelite allikas: PPA

Mart Helme sõnul antakse eelnõuga selge sõnum, et pärast õpingute lõpetamist peavad välismaalased oma koduriiki tagasi pöörduma ja õpiränne ei saa olla vahendiks Eestisse püsivalt elama jäämiseks.

«Jutud sellest, et Eesti muutub õpirännet piirates suletud riigiks, ei vasta tõele. Igal aastal õpib Eestis ligi 2000 tudengit erinevatest Euroopa Liidu riikidest. Me ei hakka kuidagi piirama Euroopa Liidu sisest õpirännet. Probleemiks on varem esindamata ja õpirände tulemusel suurenevad rahvuste kogukonnad Eestis, kellel on meist oluliselt erinev ajalooline, kultuuriline ja religioosne taust. Halvemal juhul võivad nad ühiskonnaga vastanduda ja nii võivad tekkida lõimumisraskused ja suletud kogukonnad,» märkis Helme.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel õppis möödunud õppeaastal Eestis 5528 välistudengit. Neist 1863 olid pärit mõnest Euroopa Liidu liikmesriigist ja 3446 kolmandatest riikidest.

Muudatusettepanekute kohaselt ei antaks edaspidi Eestis õppivate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia õppima tulnule. Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane saab edaspidi abikaasa Eestisse kaasa kutsuda kaks aastat pärast Eestisse õppima tulekut. Siseministeeriumi hinnangul on kaks aastat piisav aeg, et veenduda õppimiseks antud elamisloa eesmärgipärases kasutamises. Välismaalane on jõudnud kohaneda, leidnud püsiva elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab tagada pereliikme ülalpidamise. Perekond saab vajadusel iseseisvalt viisa taotleda ja vahepealsel ajal Eestis õppival pereliikmel külas käia.

Riskiriikidest pärit kodanike esmased tähtajalised elamisload õppimiseks ja nende osakaal kõikidest esmastest elamislubadest:

«On selgelt näha, et immigratsioon taastoodab immigratsiooni. Kui 2017. aastal tõi 61 kolmandast riigist pärit välistudengit kaasa pereliikme, siis 2019. aastal juba 151. Kõigest kahe aastaga on toimunud pea kolmekordne kasv,» lisas Helme. Peamiselt tõid perekonnaliikmeid kaasa Nigeeriast, Bangladeshist ja Iraanist pärit välistudengid, mis kõik on kaitsepolitsei 2019. aasta aastaraamatu kohaselt riskiriigid.

Siseministeeriumi andmetel on aasta-aastalt suurenenud ka kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste arv, kes soovivad õpingute lõppedes Eestisse jääda. Möödunud aastal taotles õppimiseks mõeldud elamisloa kehtivusaja lõppedes uue elamisloa 70% välismaalastest. Uue elamisloa taotluse esitajate hulgas oli enim Venemaa ja Ukraina kodanikke, kellele järgnesid riskiriikide nagu Nigeeria, India ja Bangladeshi kodanikud. 

Esitletud muudatusettepaneku kohaselt ei saaks välismaalased, kes on Eestisse elama asunud õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Muudatusega ei loetaks elamisloa taotlemiseks nõutava elamisperioodi hulka aega, mis viibiti Eestis tähtajalise elamisloaga õppides. Püsivalt Eestisse elama asumisele peab eelnema Eestis elamine muul alusel – kas elamisloaga töötamiseks või ettevõtluseks. Erandiks on doktoriõppe lõpetanud välismaalased.

Lisaks nähakse muudatusega ette, et õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga Eestis viibival välismaalasel ei ole õigust saada vajaduspõhist õppetoetust. «Nagu eelpool mainitud, on elamisloa õppimiseks andmise üks tingimus, et välismaalasel on piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks tema ja ka tema pereliikmete toimetuleku Eestis. Piisava legaalse sissetuleku nõude eesmärgiks on vältida olukorda, kus välismaalane on koormaks Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile,» selgitas siseminister.

Juhul kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on jätnud täitmata õppekava õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses või katkestanud õppimise, lõppeks tema tähtajalise elamisloa kehtivus seadusemuudatuste kohaselt 30 päeva pärast õpingute katkestamist. Samuti lõppeks 30 päeva jooksul ka välismaalase perekonnaliikme elamisluba pärast abikaasa või vanema õpingute katkestamist. 30 päeva annab välismaalasele mõistliku aja oma Eestist lahkumise või uue seadusliku viibimisaluse korraldamiseks.

Kokku lepitud muudatuste alusel valmistatakse ette eelnõu, mida siseministeerium soovib kiireloomulisena saata menetlemiseks riigikokku.

Töörännet puudutavatel teemadel jätkuvad arutelud järgmisel nädalal.