Tuuletunnelis disainitud traktor. Kaks KTMi sõiduproovis, mõlemad kisuvad metsa poole

KTM 790 Adventure R Foto: Andrus Laansalu

Kui sulle antakse sõitmiseks KTM, siis sellega sul teele jääda ei õnnestu – KTM keerab ise nina metsa suunas, ta on niimoodi ehitatud.

KTM 790 Adventure R

Rohkem kui pool sajandit tagasi oli inimestel unistus, et tulevikus on kõik sile, voolujooneline ja lendav. Selle käigus joonistati hulk pilte isegi traktoritest, mis olid ilmselgelt disainitud tuuletunnelites. Milleks traktorile selline voolujoonelisus, ei osanud keegi mõistlikult seletada. Seda tulevikku ei tulnud kunagi.

Kui te panete KTM 790 Adventure R-i esimest korda käima ja esimest korda kiirendate, meenub teile kõigepealt … traktor. Asi on hääles. Võrdlus traktoriga ei sisalda endas mingit viidet aeglusele. See tähendab toorest jõudu ja pidurdamatut läbimisvõimet. 790 ADV R sõidab muretult ka seal, kus suure hulga võrreldavalt raskete ratastega tekiks probleemid. Ma ei ole mingi maastikusõidumeister, aga ma sõitsin temaga otse liivakarjääri paksu liiva. Tõsi, sellist adrenaliini pole ka ammu tundnud. Lähim võrdlus oleks maadlemine, ainult et vastase asemel on liiv. Kõik muu on sama. Liiv tahab sind maha visata (kui sa sõidad liiga kiiresti) või liikumatuks muuta (kui sõidad liiga aeglaselt). Mul on tunne, et ükskõik millise muu rattaga, mida ma varem katsetanud olen, oleks ma võinud sisse jääda või külje maha panna. 790 ADV R-il aga on toores jõud, raskuskese ja vedrustuse käitumine mingis sellises sweetspotis, et neid asju ei juhtunud. Sa annad talle jõuliselt teada, et kavatsed sealt läbi sõita ja tema lihtsalt sõidab sealt läbi. Võimalik, et unistus tuuletunnelis disainitud traktorist realiseerus täiesti teistsugusena, kui seda oodati – voolujoonelise mootorrattana, mis läbib isegi traktorile üle jõu käivat maastikku.

Ratta raskuskese on madalal, hoolimata kõrgest vedrustusest (selles on oma osa ette alla toodud kütusepaakidel).