Ilmajutt: „Pilvede värvid”

Tavaliselt on Eesti taevas korraga rohkem kui üht liiki pilvi. Sealjuures on pilvede tumedus ja värvus väga erinev. Foto: Arvo Meeks

Pealkirjaks on Eesti ooper, aga seekord sobib, sest juttu tuleb pilvede värvusest – teemast, mis on viimasel ajal kuidagi iseäranis palju kõneainet pakkunud.

Pilvede mitmekesisus on hämmastav. Tavaliselt on Eesti taevas korraga rohkem kui üht liiki pilvi. Sealjuures on pilvede tumedus ja värvus väga erinev. Näiteks kiudpilved on keskpäeval tavaliselt üleni valged või helehallid, rünkpilvede rüngad valged või hoopiski tumedad, kihtpilved enamasti hallid. Kui päike asub madalal horisondi kohal, lisandub pilvedesse värviküllust.

Laussajupilved (siin mõeldud kõrgkiht- ja kihtsajupilvi) on tavaliselt paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub neis. Tegelikult hoopis suuremal määral hajub – see on seotud piisakeste suurusega pilves, sest paljude ainete puhul kehtib seaduspära, et valguse neeldumine sõltub langemisnurgast: mida väiksem see on (valguse langemisnurka mõõdetakse pinnanormaali suhtes, normaal on aga pinnaga risti), seda enam valgust neeldub. Näiteks meri on selge ilmaga üldiselt tume siis, kui päikesevalgus langeb väikese nurga all, ent sätendab eredalt, kui päikesevalgus langeb suure nurga all, sest veepind peegeldab siis rohkem valgust. Pilvede heledat või valget värvust saab seletada ka hajumisega, mis toimub väikestelt pilveosakestelt.

Kui piisad on suured, siis nende pinna kumerus on väiksem ja seega ka valguse langemisnurk on väiksem (ikka normaali suhtes), mistõttu neeldub rohkem valgust ja pilv on tumedam. Pilvepiisad on suuremad tavaliselt just sademeid andvatel pilvedel. Samal ajal pääseb valgus sügavamale pilve sisse, sest suuremad piisad on üksteisest kaugemal. Sel põhjusel näeb vihmasajus kaugemale kui udus.

Väiksemate pilvepiiskade korral, mis on näiteks värsketes rünkpilvedes, on piisa kumerus suurem ja neeldub vähem valgust, sest pinnanormaali suhtes on langemisnurk suurem. Seevastu piiskade väiksuse ja nende suure tiheduse tõttu hajub valgust eri suundades rohkem ja seetõttu tunduvadki rünkpilved, mis asuvad päikese vastaspoolel, heledad, tihti päris valged.

Kui rünkpilved asuvad taevas nii, et päike paistab neile tagant, siis tunduvad rünkpilved tumedad, kuid servad võivad olla väga eredad. See tuleb sellest, et meieni jõuab läbi pilvede ainult see valgus, mis ei ole selles näites rünkpilvedes peegeldunud, hajunud ega neeldunud ja läbitulevat valgust on vähem.

Rünkpilv tundub seetõttu tumedam. Samuti on pilved tumedamad siis, kui neile langeb mõne teise pilve vari. Pilveservade ere sära on valguse difraktsiooninähtus (silver lining).

Jätkan pilvede värvuse teemal järgmises ilmajutus.

Täiuslikud suveilmad said teisipäevaga otsa. Täius seisnes selles, et kuu esimesel poolel sadanud vihmast jätkus vett, samas ei olnud ka liiga soe. Öeldakse, et kõige parem on 23kraadine soojus ja 70% õhuniiskus. Samas on teada, et Vahemere ääres on maailma üks tervislikuma kliimaga ala, kuigi suved on kolekuumad. Seal asub ka pikaealisuse piirkondi, nn blue zone’isid, nt Sardiinia ja Ikaria saare mõni osa. Nii et võib millest tahes kinni võtta! Kuid mõneks ajaks tuleb leppida jaheda ja sajuse ilmaga. Kuu lõpp tervitab ehk pisut soojema ja rahulikuma ilmaga.