Esimesed musta pässiku istandused läksid oodatust kiiremini kasvama

Puutüvesse istutatud chaga-tüübel on aasta pärast hakanud juba kasvama. Foto: Chaga OÜ

Eelmisel aastal alustati Eestisse esimeste musta pässiku ehk chaga istanduste rajamist, mis annavad metsaomanikule võimaluse metsa väärindada ilma seda maha võtmata. Kuigi esimesi viljakehi oodati kasepuu tüvedele kõige varem 2021. aasta suvel, on sooja talve tulemusena chaga oodatust palju rutem kasvama läinud.

Chaga OÜ meditsiiniseente ekspert Hardi Põder ütles, et Mulgimaal asuvasse metsa puid kontrollima minnes oli suur üllatus näha möödunud suvel istutatud chaga’t juba puutüvest välja kasvamas. „Olime arvestanud, et esimesi chaga’sid õnnestub näha kaks aastat pärast nende istutamist puule. Ehk siis järgmisel suvel. Ent soe talv on chaga kasvamist kiirendanud,” märkis Põder.

Eestist sai möödunud suvel Soome eeskujul teine riik Euroopas, kus looduslikult meditsiinilisi seeni kasvatatakse. Põdra kinnitusel on Eestisse rajatud 337 musta pässiku kasvatust. Kasvatuste rajamine on uudne võimalus teenida metsalt tulu, ilma seda raiumata. „Soovist väärindada Eesti metsa ja toetada ökoloogilist tasakaalu saigi alguse chaga istanduste idee. Metsa mahavõtmise asemel saab metsa tootlikuks muuta seenekasvatuse abil,” kinnitas Põder.

Chaga OÜ teeb koostööd maailma ühe hinnatuima seenelaboriga Belgias. Laboris pannakse spetsiaalsetele tüüblitele kasvama Eestist pärit chaga niidistik, mis siia jõudes paigaldatakse kasepuusse puuritud 5 cm sügavusse istutusauku. Et puule saaks musta pässiku kasvama panna, peab selle läbimõõt olema vähemalt 10 cm ja ühele puule tehakse korraga 4–6 istutusauku. Kasepuudelt saab chaga saaki kolm korda iga 5–7 aasta tagant, pärast mida saab puu endiselt realiseerida paberi- või küttepuuks.