Maaeluminister: suund on meil üks, aga vajadus täiendavate pingutuste järele erinev

Maaeluminister Arvo Aller. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eile toimus Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istung. Maaeluminister Arvo Aller (EKRE) toonitas oma sõnavõtus, et komisjoni soovitused ühise põllumajanduspoliitika osas peavad arvestama liikmesriikide poolt juba rakendatud meetmetega ja saavutatud edusammudega ning olema piisavalt paindlikud uute meetmete elluviimisel.

«Arutelul kõneks olnud ökokavade rakendamisel näiteks on oluline jätta nimekiri avatuks, et liikmesriigid saaksid rakendada sekkumisi oma vajadusest lähtuvalt, milleks Eesti puhul oleks happeliste põllumaade lupjamine,» rääkis Aller.

Ministri sõnul tuleks toetuste arvestamise referentsaastanakasutada võimalikult hilist aastat. «Näiteks aastat 2018. Samas ei tohiks komisjoni soovitused tugineda vaid referentsaastaga seotud aritmeetilistele arvutustele, vaid liikmesriikide tulemusi tuleks võrrelda ka Euroopa Liidu keskmisega,» märkis Aller oma sõnavõtus.

Euroopa rohelise kokkuleppe keskmesse asetatud «Talust taldrikule» strateegia peaks pikemas perspektiivis suunama inimeste tarbimisharjumusi, et reageerida positiivselt eurooplaste püüdlustele tervisliku, õiglase ja keskkonnasõbraliku toidu järele.

Minister Alleri sõnul no Eesti suure hulga mahetootjate tõttu sellel teel juba olnud keskmisest edukam, millega tuleb uute toetuste rakendamisel kindlasti arvestada.

«Suund on meil üks, aga vajadus täiendavate pingutuste järele erinev,» lisas ta.

Ka leiab Aller, et ambitsioonika «Talust taldrikule» strateegia eesmärkide suunas liikumisel ei tohi unustada, et ühisel põllumajanduspoliitikal (ÜPP) ja ühisel kalanduspoliitikal (ÜKP) on kestliku toidussüsteemi tagamise toetamise kõrval ka teised erieesmärgid, lisaks tuleb ka arvestada kaasnevate sotsiaalmajanduslike aspektidega.

«Kõige aluseks peab olema hästi läbi mõeldud ning liikmesriikide eripärasid arvestav ühine põllumajanduspoliitika,» lausus Aller.