Otse Postimehest ⟩ Erki Urva sõnul on Euroopa luba Nordica riigiabiks silmapiiril

Nordica juht Erki Urva ütles Postimehe otsesaates, et mitteametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga Nordicale riigiabi loa saamiseks on lõppemas. «Ilmselt oodatakse nüüd komisjonis valitsuse poolt ametlikku taotlust,» lausus ta. Idee Baltimaade ühisest lennufirmast laitis Urva maha. «See lihtsalt ei toimiks,» arvas ta.

Te ütlesite juuli alguses Postimehele, et Nordica jookseb ajaga võidu: kui riigiabi ei tule, siis ei ole varsti enam midagi päästa. Möödunud on paar nädalat, milline on seis täna?

Ajaga võidu jooksmist võib laiendada kõikidele lennuettevõtetele ja kui näeme, et missugustest abi summadest räägitakse Euroopas, siis meie 30 miljonit on väga väike summa.

Töö jätkuvalt käib. Oleme taastanud teatud allhanke lende üha rohkem ja neid tuleb järjest juurde. Mingil määral taastumine käib, aga tervikuna on igal pool täituvused äärmiselt madalad.

Hetkel me Tallinnast ei lenda, aga olen päris kindel, et lennufirmad, kes Tallinnast praegu lendavad, need põletavad päris korralikult raha, sest täituvused ei võimalda kasumit.

Te ütlesite, et varsti ei pruugi olla enam midagi päästa. See tähendab, et täna siis veel on, mida päästa?

Absoluutselt on. Meil ettevõte täiesti toimib ja tegutseb. Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel oleme juba jõudnud suhteliselt kaugele. Hetkel ei ole tulnud otseselt ühtegi negatiivset märki.

Tänaseks on mitteametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga lõppenud?

Need on täiesti lõpukorral jah. Ilmselt oodatakse komisjonis valitsuse poolt ametlikku taotlust.

Riigitoetuse luba sõltub Euroopa Komisjoni otsusest. Palun kirjeldage seda protsessi. Miks see nii kaua on aega võtnud?

Seal on väga palju tehnilisi küsimusi. Esimene probleem seisnes selles, et alguses hakkasime liikuma teises suunas kuhu me lõpuks välja jõudsime.

Kogu selle protsessi peale kulus palju aega. Kui me praeguste abimeetmete juurde läksime ja alustasime komisjoniga mitteametlikke läbirääkimisi, siis juba selleks ajaks oli palju aega kulunud. Meil on komisjoniga hästi tihe suhtlus. 

Reede õhtul saadeti viimased küsimused ja eile hommikul saatsime uuesti vastuseid ning lõunaks tulid veel täpsustavad küsimused. Komisjoni poolelt, kes meiega läbirääkimisi pidasid, vahetus seltskond nende endi töökorralduslikel põhjustel. Niimoodi see käib. 

AirBaltic sai 250 miljonit eurot riigiabi, kas meil 30 miljonist piisab?

Meie arvutuste kohaselt peaks piisama.

Millest see oleneb?

See oleneb ettevõtte tegelikust ärimudelist, tegevusest ja tegelikust seisust. Enne kriisiolukorda olime veendunud, et terve meie grupp on selle aasta lõpuks kasumlik. Aasta algus täpselt nii positiivselt ka kulges. Meil on alust arvata, et kui lendamine taastub, siis suudame tagada tervele grupile kasumlikkuse.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles aprilli lõpus, et Nordica peab alustama lendudega nii pea kui võimalik ja ettevõte on välja pakkunud, et hakkab lendama 12 sihtkohta. Enam te konkreetseid plaane ei tee?

Mina ei ole kunagi rääkinud otseselt 12 sihtkohast, seda on rääkinud võib-olla teised inimesed. Aga oleme tõepoolest teinud erinevaid plaane ja stsenaariumeid.

Neid on kohe päris mitmeid. Oleme ka kogu aeg öelnud, et kõik sõltub üldisest tervishoiu alasest olukorrast. Pole mõeldav lennata riiki, kust tagasi tulles peab olema kaks nädalat karantiinis. See kaotab igasuguse nõudluse ära.

Teine asi on see, mis tervikuna turul toimub, ehk milline on nõudlus. Viimane asi, mida me tahaksime, on hambad ristis hakata lihtsalt maksumaksja raha põletama mõttetule lendamisele. Seetõttu võtame asja rahulikult. 

Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei usub, et lennufirmad peaksid olema eraettevõtjate kätes. Kas teie hinnangul maksumaksja raha eest lennufirmadel on veel tulevikku?

Ma arvan, et on kindlasti. Peame vaatama ka seda, et turud on erinevad. Näiteks Ühendriikides ei ole ühtegi riigi omanduses olevat lennuettevõtet, aga Euroopas on need alles ja on ka palju hübriide. Mina ei leia seda, et tingimata peaks lennufirma olema riigi käes. Muidugi sõltub kõik ka sellest, millised on riigi ootused ja lootused. Praegu on meile konkreetselt öeldud, et riigipoolne ootus on kommertsvõimekuse säilitamine.

Mis puudutab meie tänast põhitegevust, ehk tegelikult allhanke lendamist teistele lennufirmadele, siis selline lennuettevõte nagu meil on praegu tütarfirma, siis seal ei ole mingit vajadust, miks ta peaks olema riigi käes. Ma kujutan ette, et Eesti riigil on varem või hiljem võimalus sellel ettevõttel uus omanik leida, kes võib tulla erasektorist. See on riigi otsustada.

Mida te arvate ideest luua ühine Eesti, Läti, Leedu lennufirma? Näiteks Leedu valitsus on uurinud Eesti riigile kuuluva Nordica tegutsemismudelit ning soovib luua analoogse virtuaalse lennufirma. Ka on räägitud võimalusest, kas Eesti ja Leedu võiksid seljad kokku panna.

Arvan, et meie tütarettevõte on kindlasti valmis nende loodavale virtuaalsele lennufirmale omapoolset teenust pakkuma. Mina olen väga skeptiline selles suhtes, kas on võimalik Baltimaade ühtselt lennufirmat teha. See lihtsalt paraku ei toimiks. Ma ei usu sellesse.

Miks see ei toimiks?

Esiteks on siin tegu riikide erinevate huvidega. Ma ei usu, et Eesti ja Leedu oleksid valmis selleks, et kõik nende reisijad näiteks ainult läbi Riia lendaksid. Eesti huvides on ka selgelt siiski omada otseühendusi erinevatesse sihtkohtadesse, olles veel ise selline perifeerne riik.

Kas on mõttekas proovida konkureerida airBalticuga?

Ei, seda ma ei ole öelnud. Me ei kavatse hakata kellegagi lendama tiib-tiivas ja kallima hinna eest samasse sihtkohta, kuhu mõni konkurent lendab. Mis puudutab Air Balticut, siis oleme rõõmuga valmis jälle pakkuma neile omapoolseid teeneid. Näiteks olgu kasvõi mõned lennud airBalticu koodi all, nende süsteemide poolt müüdud, aga meie teenindaksime neid lihtsalt oma lennukite ja meeskondadega. Võimalusi on alati olemas.

Pikemalt kuula edasi saatest «Otse Postimehest».