Andi Hektor: süva(tehno)riik

Andi Hektor Foto: Erakogu

Süva- ja rohetehnoloogia arendamiseks Eestis on vaja riiklikku rahasüsti ja teaduse prioriteetide läbimõtlemist, kirjutab kolumnist Andi Hektor.

Kui tahame oma väiksel planeedil mõnusalt edasi elada, vajame keskkonnasõbralikumat elustiili, mille paratamatu osa on süva- ja rohetehnoloogia. Loomulikult, kõige paremini hakkavad elama need, kes sellist tehnoloogiat luua ja müüa suudavad.  Me vist tahame hästi elada? Harutame siis lahti, kuidas muuta Maarjamaa rohe- ja süvatehno paradiisiks.

Süvatehnoloogia (ingl k deep tech) puhul räägime kõigest sellest, mis kubiseb teadusest ja keerukast arendustööst: bio­tehnoloogiast, uute materjalide loomisest, uut tüüpi elektroonikast ja keerulistest aparaatidest, uudsetest robotitest ja tehis­intelligentsist. Rohetehnoloogia (ingl k green tech) puhul räägime kõigest sellest, mida usume olevat keskkonnasõbralikum, kui on traditsioonilised tehnoloogiad, näiteks superkondensaatorid, päiksepaneelid, vesinikutehnoloogia või keskkonnasõbralikum põllumajandus. «Süva-» ja «rohe-» vahel on suur kattuvus. Võtame näiteks päiksepaneeli – igaüks võib ise järele uurida, kui palju teadust ja arendustööd on sellesse ränitükki viimase 40 aasta jooksul sisse pandud.