Mitmed olümpiasportlased soovivad, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee muudaks reeglit, mis keelab väljendada poliitilisi, religioosseid või rassistlike seisukohti olümpiamängudel.
Sporditähed nõuavad murrangulist reeglimuudatust: see kuulub meie õiguste hulka (6)
Selle üheks eestvedajaks on Rootsi endine kergejõustiklane Stefan Holm, kes kuulub praegu Rootsi olümpiakomiteesse. «Isiklikult arvan, et eelkõige tuleks teha selgeks, mis on poliitiline protest ja mis inimõiguste kaitsmine. Minu jaoks on «Black Lives Matter» liikumine inimõiguste eest võitlemine, mitte poliitiline mäss. Sama käib ka vikerkaarelipu kohta,» sõnas Holm.
Sellega tuleks tegeleda kohe, kui võimalus tekib. Ehk saaks reeglimuudatus jõustuda juba enne tulevase aasta Tokyo olümpiamänge. «Oleks mõeldamatu teha selliseid otsuseid kiirustatult, sest praegu on liiga palju emotsioone mängus,» tunnistas rootslane.
Mitmed spotlased soovivad, et rahumeelsed demonstratsioonid peaksid olema lubatud ka olümpiamängudel. «See kuulub meie inimõiguste hulka. Meil peaks olema õigus rahumeelselt oma meelsust näidata. Praegu näeme, kuidas F1 maailmameister Lewis Hamilton põlvitab, et avaldada toetust «Black Lives Matter» liikumisele. Sellel on lumepalliefekt ja nüüd teevad seda ka teised,» selgitas Holm.
USAs tekkis uus kergejõustiku organisatsioon, mis võitleb sportlaste õiguste eest. Seda juhib kahekordne olümpiavõitja Christian Taylor. Sinna kuuluvad lisaks veel ka kuuekordne olümpiavõitja Allyson Felix, Jamaica sprinditäht Shelly-Ann Fraser-Pryce ja palju teisi spordikuulsusi.
Kõige kuulsam protest, mis olümpiaajaloos toimunud, on kindlasti 1968. aasta Mehhiko mängude 200 meetri jooksu autasustamistseremoonial, kus Tommie Smith ja John Carlos tõstsid rusika pea kohale, et toetada USA rassismivastast võitlust.