Saaremaal kuldkäevõru leiukohas jätkati uuringuid

Selliseid kullast kaela- ja käevõrusid peetakse Skandinaavia noorema rooma rauaaja (200–400 pKr) leidudeks. Foto: Marika Mägi

Arheoloog Marika Mägi viis möödunud aastal Saaremaal leitud 3. sajandist pärineva kuldse käevõru leiukohas läbi täiendavad väljakaevamised, et siis saada selgust, mis umbes 1700 aastat tagasi selles kohas toimuda võis. 

Eelmisel aastal 8. septembril tuli päevavalgele kõigi aegade väärtuslikem ehteleid - kogu Baltikumis unikaalne kullast maopeaotsaline võru. Samuti kaevati välja oli ka kohalikke luksuslikke ambsõlgi, osa hõbedast, osa hõbe- ja kuldplateeringuga. Lisaks Skandinaavia-päraseid hõbeplaadikestega kaetud vöönaaste.

Sellel nädalal lõppesid täiendavad väljakaevamised, kus enam kuldseid esemeid ei leitud, kuid päris asjata seal ka ei oldud, kuna leiti kaks tulekivi, edastas «Aktuaalne kaamera». 

«Ma arvan, et see on ohverdamiskoht. Ja ma jään selle arvamuse juurde ja ma ei näe siin midagi, mis viitaks kalmele, sest lihtsalt luud ei pea alati viitama kalmele,» rääkis arheoloog Mägi. 

Mägi sõnul pole ta jõudnud ka enda jaoks sellest piirkonnast ja selle seotusest kullaleiuga veel täielikku pilti ette saada ja selleks plaanib ta seda kolme küla ristumiskoha ümbrust veelgi laiemalt uurida.