/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2010/12/02/476766t1hfe5a.jpg)
Arstid võivad, nagu ka kõik teised töötajad küll ametis käia mitme tööandja juures, kuid seda saab tohib teha vaid osalise koormusega, et nende tööaeg ei läheks üle lubatud piiride.
Ministeerium: mitme tööandja juures võib töötada osakoormusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui paljud Eesti arstid praegu mitmel kohal töötavad, pole riigil teada. Sotsiaalministeeriumil on aga koostöös Tervise Arengu Instituudi ja terviseametiga kavas selle aasta jooksul tehtava uuringuga arstide töökoormust täpsustada.
Riik ei keela töötajal töötada mitme tööandja juures - õigus valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta on põhiseaduslik õigus ning isikule peab jääma otsustusvabadus, kellega ta töösuhtesse astub ja kas tahab töötada ühe või mitme tööandja alluvuses. «Arstidele ei ole siinkohal tehtud erisusi ning nad võivad töötada mitme tööandja juures,» sõnas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik.
«Mitme tööandja juures töötades tuleb siiski arvestada, et töökoormus peab olema tööandjate vahel jagatud (töötaja töötab iga tööandja juures osalise koormusega). Kahe tööandja alluvuses töötamine ei tohi kaasa tuua olukorda, kus töötaja on ülekoormatud ning tema tervislik seisund halveneb,» sõnas ta. Selleks, et tööandja saaks töötaja huvidega arvestada, peab ta teadma, et töötaja ka teistes ettevõtetes töötab.
«Kuigi isik töötab mitme tööandja juures, siis ei tohi tema tööaeg minna üle töölepingu seaduses toodud tööajapiirangute. Asjaolu, et isik töötab kahe tööandja juures, ei tähenda seega topelt tööaega,» lausus ta.
«Tööaja üle teostab järelevalvet tööinspektsioon, kuid mitme tööandja juures töötamisel lasub oluline vastutus ka töötajal endal. Ta peab informeerima mõlemaid tööandjaid olukorrast ja näitama ära, palju ta ühe ja palju teise tööandja juures töötunde teeb – nii, et mõlemad tööandjad saaksid järgida seadusest tulenevaid tööaja piiranguid. Samuti tuleb rõhutada, et otsuse teise tööandja juurde tööle minna teeb töötaja ise, kes peab selle otsuse tegemisel realistlikult hindama ka oma võimeid.»
Erisustest arstide puhul rääkides viitas Nõmmik, et töölepingu ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tuleb jälgida ka seda, et kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks vastaks arsti töökoormus seaduses lubatule.
«Teatud kohustusi võib ette näha ka töölepinguga. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja informeerib tööandjat palju töötunde ta teise tööandja juures teeb,» märkis pressiesindaja.
Seadus lubab töötaja tegutsemisvabadust piirata saladuse hoidmise kohustust määrates või siis sõlmides konkurentsipiirangu kokkuleppe.
«Konkurentsipiirangu kokkuleppe alusel ei tohi töötaja töötada tööandja konkurentide juures ega tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal,» märkis Nõmmik. Sellise piirangu eesmärk on välistada, et töötaja osutaks ettevõttele konkurentsi.
«Konkurentsi osutamise ohtlikkus seisneb selles, et töötajale on teada tööandja ettevõttesisesed saladused ja taktika, mida on kerge tööandja kahjuks kasutada. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik tööandja eriliste majanduslike huvide kaitseks.»
Kuid tööandjal peab konkurentsipiirangu sõlmimiseks olema õigustatud huvi. «Õigustatud huvi on tööandjal olemas eelkõige juhtudel, kus töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.»
Tänane Postimees kirjutas tülist Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kus südamearsti ja haigla juhtkonna vahel arsti vabastamiseni viinud lahkarvamus tekkis sellest, kas arst tohib töötada paralleelselt ka teises haiglas või mitte. Eesti Arstide Liidu eestseisus on seisukohal, et tööandja keeld konkureerivas haiglas on vastuolus arstieetikaga, sest arsti oskuste rakendamise piiramin kahjustab patsientide huve. Samas kerkib aga mitmel kohal töötavate arstide puhul küsimus, kui suure koormusega jõuavad nad töötada.