Juhtkiri: pangad püsivad pinnal

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Pangandusel on läinud koroonakriisis hästi
• Pankadele on toetused olnud suureks abiks
• Koroonakriis pole aga veel kaugeltki läbi

Alates kevadest on paljud eksperdid harjutanud eestlasi mõttega, et suur majanduskriis on kohe-kohe ukse taga. Seetõttu võib praegusel ajal optimistlike investorite hüüdlause «Kriisi ei ole ega tule!» mõjuda pisut ootamatuna.

Ennustamine on tänamatu töö ning vanarahvaski on teadnud öelda, et hõiskamine enne õhtut ei tasu ära. Sellele vaatamata läheb Eesti pangandusel võrdlemisi hästi, arvestades seda, millisel määral on koroonakriisist tingitud seisak mõjutanud meie majanduslikku olukorda.

Näiteks Swedbank Eesti teatas, et nende poolaasta kasum vähenes 10 protsendi ehk üheksa miljoni euro võrra, 88,2 miljoni euro tasemele, mis on üsna väike kukkumine. Samal ajal on LHV panga kasum vähenenud enam kui poole võrra, kuid siiski jäänud 3,6 miljoni euroga positiivse poole peale. Sellised arvud sisendavad lootust, et seisame finantsstabiilsuse poolest kindlal alusel.

Ent koroonakriis kestab maailmas edasi ning tänane päev ei peegelda kaugeltki mitte homset seisu. Inimesed, kes võtsid rohkem kui kümme aastat tagasi hiigellaene, mäletavad veel selgesti ülemaailmse majanduskriisi õppetunde. Näiliselt külluslik aeg võib üleöö pöörduda halvaks unenäoks. Väljaandes Financial Times spekuleeritakse siiani, millist trajektoori pidi hakkab Ameerika majandus pärast Covid-19 põhjustatud šokki edasi kulgema. Kas taastumine on V-kujuline või hoopis W- või U-tähe moodi, ei oska ilmselt keegi täpselt öelda.

Juhtmõte

Teadmine, et Eesti pankadel läheb üle ootuste hästi, ei tohiks anda meile põhjust loorberitele puhkama jääda. Kuni viirus jätkab mujal maailmas laastavat levikut, ei saa meiegi end turvaliselt tunda.

Kindlasti ei saa 2008. aastal Lehmann Brothersi pankrotist alguse saanud ülemaailmset finantskriisi kuigi hästi võrrelda koroonakriisiga, sest praegu on maja läinud põlema teisest otsast: alguses sattus löögi alla teenindussektori toimetulek, mille tagajärjel on kannatada saanud ka tööstus ja muud sellega seotud valdkonnad.

Küll aga saame teha palju, et tulekahju ei leviks nii kiiresti ja olulised tugitalad seisaksid püsti ka pärast kustutustöid. Siinkohal on olnud suureks abiks majanduse turgutamiseks mõeldud abipaketid, mis pole lasknud ettevõtetel esimeste raskuste ilmnedes oma töötajaid koondada, kinkides neile muuhulgas väärtuslikku aega, et oma tööprotsesse ümber häälestada.

Tänu toetustele on ka pangad saanud teha mitmeid lõdvendusi oma era- ja äriklientidele, võimaldades neile lihtsustatud korras maksepuhkust, et kliendid saaksid tulla kriisist välja võimalikult väheste negatiivsete majanduslike mõjudega.

Väide, et meil läheb hästi, võib küll mõjuda juba kulunud klišeena. Ometigi on selles ka terake tõtt. Eesti on suutnud koroonaviiruse tõkestamisele reageerida õigel ajal ja efektiivselt, mistõttu pole esialgsed mustad stsenaariumid tööpuudusest ja majanduslangusest veel paika pidanud.

Swedbanki juhi Olavi Lepa sõnul on neil pangas seni käiku läinud kõige optimistlikum stsenaarium, mis ületas kevadisi ootusi suurelt. Heast seisust annab aimu ka asjaolu, et pank on valmis laenu andma kõikidele soovijatele, kelle finantsvõimekus on piisavalt jätkusuutlik.

Teadmine, et Eesti pankadel läheb üle ootuste hästi, ei tohiks anda meile põhjust loorberitele puhkama jääda, sest seni kuni viirus jätkab laastavat levikut Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas, ei saa meiegi end lõplikult turvaliselt tunda.