Visegrádi jonni tõttu võib toetuste jagamine topata

Euroopa Liidu taaskäivitusfondi suurimad eestkõnelejad Saksamaa kanstler Angela Merkel, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel eile õhtul Brüsselis. x Foto: Dogas/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Kui eile Brüsselis alanud Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise eel räägiti peamiselt nn ihne neliku toetustevaenulikkusest kui takistusest, mis võib nurjata Covid-19 kriisi taaskäivitusfondi ja Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkuleppe, siis sama suur komistuskivi on teise neliku – Visegrádi riikide – vastuseis mõttele siduda rahasaamine õigusriigi põhimõtete järgimisega.

Eile hommikul oli ELi praeguse eesistujariigi Saksamaa kantsler Angela Merkel üsna pessimistlik.

«Ma pean ütlema, et erimeelsused on endiselt väga-väga suured, ja seetõttu ei oska ma ennustada, kas me juba seekord tulemuseni jõuame. See oleks soovitav, aga peame reaalsusele silma vaatama,» lausus ta enne tippkohtumist ajakirjanike ette astudes, lubades koos Prantsusmaaga igati toetada Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli eelarve ja taaskäivitamisfondi ettepanekuid.