Swedbanki Eesti üksuse juht Olavi Lepp tunnistas Postimehe otsesaates, et nii positiivseid 2020. aasta teise kvartali finantstulemusi ei oleks julgenud ta koroonakriisi alguses loota. «Kui keegi oleks minu käest märtsi alguses küsinud, et kuhu me teiseks kvartaliks tüürime, ei oleks ma osanud seda ennustada. Siis oli olukord kõige ebakindlam. Sellised numbrid oleksin iga kell rõõmuga vastu võtnud. Kindlasti oleme teinud positiivse tulemuse,» rõõmustas Lepp.
Otse Postimehest ⟩ Swedbanki panid teise kvartali finantstulemused üllatuma (1)
Samas ei tasu pangajuhi hinnangul liiga vara rõõmustada, sest kriis ei ole veel kaugeltki mitte läbi. «Kriisistsenaariumid ulatuvad tegelikult järgmisse aastasse, mis tähendab, et oleme alles selle alguses. Oleme valmis pikemaks kriisiks, aga siiani on kõik kulgenud kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi. Võib isegi öelda, et optimistlikuma, kui oleksime julgenud oodata,» teatas ta.
Swedbank prognoosis koroonakriisi alguses kolme võimalikku sündmustekäiku: optimistlikku, realistlikku ja pessimistlikku. «Täna liigume selgelt optimistliku stsenaariumi jälgedes,» kinnitas Olavi Lepp. «Ma väga loodan, et me ei pea olema valmis halvimaks, vaid pigem hoiame jalad maas ja jälgime märke sisuliselt nädalase sammuga. Proovime mitte üle reageerida,» lisas ta.
Eesti majandust iseloomustab pangajuhi sõnul tarbijate enesekindlus. «Seda iseloomustab sisetarbimine. Inimesed on poodidesse ja kohvikutesse tagasi tulnud. Jah, reisida ei saa ja ilmselt see ka kodumaist tarbimisse natuke turgutab. Samas väliskaardid on endiselt pildilt puudu. See on üks oluline tulubaas, teatud sektorite jaoks põhimõtteliselt ainus tulubaas, mis on kadunud,» tõi ta välja.
Eesti valitsuse seniseid kriisimeetmeid peab Olavi Lepp mõistlikeks. «Kõik arenenud riigid tulid oma ettevõtjatele ja kodanikele appi, aga sekkumise mustrid on erinevad. Mõned riigid jagasid kodanikele otsetoetust, teised riigid toetasid pigem strateegilisi ettevõtteid. Eesti on hübriid, ehk teinud mõlemat ja ilmselt see ongi mõistlik,» sõnas ta.
Võimalikuks teiseks laineks valmistumisel kutsus Swedbanki Eesti üksuse juht üles valitsust ekspert kuulda võtma ja hoiduma liigsest laenukoorma kogumisest. «Kriisimeetmeid saab riik finantseerida oma eelarvelistest vahenditest või laenust. Eelarvelised vahendid laekuvaid täna pigem vähemas mahus. Laenuga saab mõnda aega palju asju ära teha, aga see ei ole võluvits, mida saaks aastaid kasutada. Ühel hetkel tuleb sein vastu. Eks see turupilti mõjutab, sest turule on tulnud uut raha, aga imeravim see ei ole,» nentis Lepp.