Kuidas maitseb Läänemaa?

Altmõisa pererahvas külalistemaja-suvekohviku lilleklumpidega ehitud peasissekäigu ees: ema ja tütar, peakokk Meeli Lokk ja juhataja Anna Regina Kabral.  Foto: Madis Veltman

Kust tulevad maailma parimad haugikotletid? Ei mingit kahtlust, Läänemaalt, Altmõisa külalistemajast-suvekohvikust. Aga kuidas süüa lõvilakka? Ka sellest ei tee maja pererahvas, ema-tütar Meeli Lokk ja Anna Regina Kabral saladust.

Haugikotletid on üks Altmõisa rookatusega külalistemaja-suvekohviku staare, mida teadjamad sööma tulles juba uksel küsivad.

Tõstame meiegi enesele ette. Tõesti, need maitsevad mahlaselt ja teeks au igale Michelini-tärnidega pärjatud kokale ja võiks vabalt kuuluda Läänemaa esindusroogade nimekirja, kui selline peaks kunagi koostatama.

«Haugihakkliha tahab juurde natuke rasvainet, muidu kipub kotlet jääma tuim. Näiteks majoneesi või maasuitsusinki. Meie teeme majoneesiga,» reedab oivaliste kotlettide retseptisaladuse Meeli Lokk, suvekohviku peakokk. Ka kodujuust teeb kotletitainas ära enam-vähem sama töö, õpetas teda kunagi kohaliku rannakaluri naine.

Peaasi aga, et oleks omakandi värsket haugihakkliha, selleta ei aita ükski kokanduslik piruett. «Kokad ainult vormistavad roa, hea tooraine on see, mis loeb,» sõnab köögipealik, kel ammusest ajast kõrgharidus sotsiaaltöös ja värsked profikoka oskused Haapsalu kutsehariduskeskusest.

Kui kalamees haugi Altmõisa ukse taha toob, tehakse hakkliha ise valmis. Kui ei, päästab köögirahva tülikast käsitööst Pusku Indreku haugihakkliha – Pusku turismitalu peremees Indrek Loo saab ükskõik millise kala liha luudelt spetsiaalse masinaga kätte ja teeb sellest korraliku hakkliha.